Selle teoreetilised alused on: Tuleb eristada kompetentsi (competence) ja esitust/sooritust (performance). Grammatika (kompetents) genereerib lõplikust hulgast elementidest lõputu hulga lauseid (rekursiivsuse tõttu), millest enamus on ainukordsed. Keeleteaduslik grammatika genereerigu need ja ainult need laused, mis vastavad emakeelse kõneleja kompetentsile. Emakeelne kõneleja ei tee keelelisi vigu. Generatiivne grammatika: fraasistruktuurireeglid: moodustavad lause asendusreeglite kaudu (S NP + VP) ja moodustavad iga lause hargmiku (vt sügissemestri materjali); lõppfaasis on kõik mitteterminaalsed sümbolid asendatud terminaalsetega (leksikaalsete reeglite abil). Generatiivne grammatika üritab kirjeldada seda, mida kõneleja teab, mitte seda, mida ta kõnes tegelikult väljendab s.o alus, millest keelekasutus üldse saab lähtuda. Generatiivse grammatika organiseerimine Teadmised keelest võimaldavad mõista lõpmatul hulgal lauseid. Sellest lähtuvalt on
Selle teoreetilised alused on: – Tuleb eristada kompetentsi (competence) ja esitust/sooritust (performance). – Grammatika (kompetents) genereerib lõplikust hulgast elementidest lõputu hulga lauseid (rekursiivsuse tõttu), millest enamus on ainukordsed. – Keeleteaduslik grammatika genereerigu need ja ainult need laused, mis vastavad emakeelse kõneleja kompetentsile. – Emakeelne kõneleja ei tee keelelisi vigu. Generatiivne grammatika: fraasistruktuurireeglid: moodustavad lause asendusreeglite kaudu ja moodustavad iga lause hargmiku (vt sügissemestri materjali); lõppfaasis on kõik mitteterminaalsed sümbolid asendatud terminaalsetega (leksikaalsete reeglite abil). Generatiivne grammatika üritab kirjeldada seda, mida kõneleja teab, mitte seda, mida ta kõnes tegelikult väljendab – s.o alus, millest keelekasutus üldse saab lähtuda. Generatiivse grammatika organiseerimine Teadmised keelest võimaldavad mõista lõpmatul hulgal lauseid. Sellest lähtuvalt on
– Tuleb eristada kompetentsi (competence) ja esitust/sooritust (performance). – Grammatika (kompetents) genereerib lõplikust hulgast elementidest lõputu hulga lauseid (rekursiivsuse tõttu), millest enamus on ainukordsed. – Keeleteaduslik grammatika genereerigu need ja ainult need laused, mis vastavad emakeelse kõneleja kompetentsile. – Emakeelne kõneleja ei tee keelelisi vigu.(kirjutamine ei lähe arvesse) • Generatiivne grammatika – fraasistruktuurireeglid: moodustavad lause asendusreeglite kaudu (S→NP + VP) ja moodustavad iga lause hargmiku (vt sügissemestri materjali); lõppfaasis on kõik mitteterminaalsed sümbolid asendatud terminaalsetega (lõplikud) (leksikaalsete reeglite abil). – transformatsioonireeglid, mis määravad elementide õige järjekorra ja jagunevad kohustuslikeks ja mittekohustuslikeks. Transformatsioonireeglid • Tuumlause esitusest võib transformatsioonide kaudu saada muid lauseid.
LAUSEARVUTUSE ASENDUSREEGLID (TEISENDUSREEGLID) Matemaatikaülesannete lahendamiseks on valemeid tihti vaja teisendada ja lihtsustada. Ka lausearvutuses on ülesandeid, mille lahendamiseks on vaja valemeid teisendada või lihtsustada. Mõnes ülesandes on valemid kasulik viia kujule, mis sisaldavad vaid eitusi, konjunktsioone ja disjunktsioone, mõnes tuleb teha vastupidiseid teisendusi. Formaalselt saab lausearvutuse tehteid väljendada üksteise kaudu nn asendusreeglite abil. D7.8. Põhilised lausearvutuse asendusreeglid.3 1. Kommutatiivsus (Com) p ∨ q = q ∨ p; p & q = q & p. 2. Assotsiatiivsus (Assoc) p ∨ (q ∨ r) = (p ∨ q) ∨ r; p & (q & r) = (p & q) & r. 3. Distributiivsus (Dist) p & (q ∨ r) = p & q ∨ p & r; p ∨ (q & r) = (p ∨ q) & (p ∨ r). 4. Liiasus (Red, Taut) p = p ∨ p; 2 Eksimuste vähendamiseks on tungivalt soovitatav tõlkida jaatavaid lauseid ilma eituseta. Siin on täpsem
LAUSEARVUTUSE ASENDUSREEGLID (TEISENDUSREEGLID) Matemaatikaülesannete lahendamiseks on valemeid tihti vaja teisendada ja lihtsustada. Ka lausearvutuses on ülesandeid, mille lahendamiseks on vaja valemeid teisendada või lihtsustada. Mõnes ülesandes on valemid kasulik viia kujule, mis sisaldavad vaid eitusi, konjunktsioone ja disjunktsioone, mõnes tuleb teha vastupidiseid teisendusi. Formaalselt saab lausearvutuse tehteid väljendada üksteise kaudu nn asendusreeglite abil. D7.8. Põhilised lausearvutuse asendusreeglid.3 1. Kommutatiivsus (Com) p q = q p; p & q = q & p. 2. Assotsiatiivsus (Assoc) p (q r) = (p q) r; p & (q & r) = (p & q) & r. 3. Distributiivsus (Dist) p & (q r) = p & q p & r;