täiskasvanuna. (Sotsiaalhoolekande seadus, 1995: § 15¹) Olukord Eestis Kristi Kõivu artiklis on välja toodud, et lastekodude tööd muudeti 1993. a. sotsiaalministri poolt kinnitatud lastekodude põhimäärusega, mille järgi lastekodu koos kohaliku omavalitsusega on kohustatud tegema tööd selles suunas, et laps võiks tagasi minna koju või et talle leitakse eestkostja, hooldaja või lapsendaja. (Kõiv, 2003) Kuid nüüd, mitmeid aastaid hiljem on riigil ikka veel suund asenduskodude arendamisel. Riigikontrolli aruandes on välja toodud, et kuigi riigi strateegiliseks eesmärgiks on olnud pakkuda lastele võimalikult perelähedast hoolekannet, mis on üldiselt lapsesõbralikum ja tagab eluks parema ettevalmistuse, siis tegelikkuses on kasuperede osakaal laste asendushoolduses hoopis vähenenud. Riigikontrolli 2009. aasta aruandes on välja toodud, et 2008. aastal panustas riik lastekodus
elluastuvate noorte küsimuste ja probleemide lahendamisele kui Eesti Asenduskodu Töötajate Liidus. “Tunnen, et kuna minusse on nii palju panustatud, siis ma tahan midagi tagasi anda,” ütleb ta. Ühtlasi soovitab naine ka kõigile praegustele ja endistele asenduskodu noortele tugiisikuks hakkamise võimalust. “Kuna nad on ise selle tee läbi käinud, on neil kergem end noortega samastada ja probleemile sarnase nurgaalt läheneda.” Jane Snaith arutab “Märka Last” kevadnumbris asenduskodude ja lapsendamise vahest ning leiab, et iga laps vajab perekonda. Miks ei täitu kõikide laste unistused leida endale uus ema ja kodu, kui nad on oma sünniperekonnast ilma jäänud? Teadmatus ja hirmud on kokku kuhjanud hunniku eksiarvamusi, mis inimesi laste hooldamisest eemale peletavad. Miks aga ei täitu kõigi laste unistused saada uus emme ja kodu, mis kõik kokku annaks uue pere, kui nad on oma sünniperekonnast ilma jäänud ning sinna enam tagasi pöörduda ei saa?
elluastuvate noorte küsimuste ja probleemide lahendamisele kui Eesti Asenduskodu Töötajate Liidus. "Tunnen, et kuna minusse on nii palju panustatud, siis ma tahan midagi tagasi anda," ütleb ta. Ühtlasi soovitab naine ka kõigile praegustele ja endistele asenduskodu noortele tugiisikuks hakkamise võimalust. "Kuna nad on ise selle tee läbi käinud, on neil kergem end noortega samastada ja probleemile sarnase nurgaalt läheneda." Jane Snaith arutab "Märka Last" kevadnumbris asenduskodude ja lapsendamise vahest ning leiab, et iga laps vajab perekonda. Miks ei täitu kõikide laste unistused leida endale uus ema ja kodu, kui nad on oma sünniperekonnast ilma jäänud? Teadmatus ja hirmud on kokku kuhjanud hunniku eksiarvamusi, mis inimesi laste hooldamisest eemale peletavad. Miks aga ei täitu kõigi laste unistused saada uus emme ja kodu, mis kõik kokku annaks uue pere, kui nad on oma sünniperekonnast ilma jäänud ning sinna enam tagasi pöörduda ei saa? Põhjusi on mitmeid
elluastuvate noorte küsimuste ja probleemide lahendamisele kui Eesti Asenduskodu Töötajate Liidus. “Tunnen, et kuna minusse on nii palju panustatud, siis ma tahan midagi tagasi anda,” ütleb ta. Ühtlasi soovitab naine ka kõigile praegustele ja endistele asenduskodu noortele tugiisikuks hakkamise võimalust. “Kuna nad on ise selle tee läbi käinud, on neil kergem end noortega samastada ja probleemile sarnase nurgaalt läheneda.” Jane Snaith arutab “Märka Last” kevadnumbris asenduskodude ja lapsendamise vahest ning leiab, et iga laps vajab perekonda. Miks ei täitu kõikide laste unistused leida endale uus ema ja kodu, kui nad on oma sünniperekonnast ilma jäänud? Teadmatus ja hirmud on kokku kuhjanud hunniku eksiarvamusi, mis inimesi laste hooldamisest eemale peletavad. Miks aga ei täitu kõigi laste unistused saada uus emme ja kodu, mis kõik kokku annaks uue pere, kui nad on oma sünniperekonnast ilma jäänud ning sinna enam tagasi pöörduda ei saa?
Ka kohalikul omavalitsusel on lihtsam ja kasulikum suunata vanemliku hoolitsuseta lapsed asenduskodusse, mitte hooldusperesse. Samuti mõjutab KOV otsust saata laps asenduskodusse see, et info vabadest asenduskodukohtadest on paremini kättesaadav kui kohalikest hooldusperedest. Paljud asenduskodud ja hoolduspered ei täida nendele kehtestatud nõudeid ning ka järelvalve nende üle on ebaühtlane. Samuti on probleeme seoses lapsendamisega. Lapsendamise kohta ei ole Eestis ühtseid reegleid, Asenduskodude töötajatel puudub ettevalmistus lapsendamise protsessis osalemiseks- kuidas ette valmistada last lapsendamiseks ja kuidas suhelda lapsendaja perega. Lisaks pärsivad ebapädevad ametnikud lapsendamist, ebaprofessionaalne suhtlemine tekitab pingeid perele. Lapsendamise saladuse hoidmine on kõikide täna kehtivate protseduurireeglite juures küsitav. On terve rida isikuid, kes tahes tahtmata pere ja tema sooviga kokku puutuvad: omavalitsuse ametnik,
seonduvat bürokraatiat; c. algatame puuetega inimeste tööhõive programme. Viime läbi Töötukassa tööturumeetmete revisjoni, et need soodustaksid puudega inimese töösuhet ja oleksid paindlikud. Kaardistame puude liikide kaupa valdkonnad, kuidas laiemalt rakendada ja koolitada inimesi; d. seame eesmärgiks ratifitseerida ÜRO Puuetega Inimeste Konventsioon. 5. Investeeringute suurendamine hoolekandeasutustesse: riigi poolt hallatavate erihooldeasutuste ja asenduskodude renoveerimesel lähtume põhimõttest, et ehitatakse tänapäevased peremaja tüüpi külad, kus abivajajatele saab pakkuda parimat hoolitsust. 6. Igale vajajale võimalikult võrdväärse abi tagamine: kehtestame riiklikult loetelu minimaalselt vajalikest sotsiaalteenustest ja nende kvaliteedinõuded (standardi), mida iga omavalitsus peab inimestele pakkuma. 7. Võimaluste loomine paindlikumaks ja kvaliteetsemaks elukorralduseks pensionipõlves:
jagunemine asutuste vahel. Sotsiaalministeeriumi ülesandeks on lastekaitse järelevalve riiklik koordineerimine (LKS eelnõu § 12 lg 1 p 3), LKS eelnõu § 34 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete üle SKA ja lastekaitsetöötaja korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Maavalitustel on samuti SHSi alusel järelevalves roll KOVide üle riikliku järelevalve teostajana asenduskodude ja puudega laste lapsehoiu teenuse osas ning haldusjärelevalve teostajana. Intervjuudes selgus, et hetkel pole selge, kes hakkab teostama järelevalvet SKA üle, tõenäolisimaks variandiks hindavad nii SKA kui sotsiaalministeerium, et see ülesanne antakse SKA sõltumatule järelevalveüksusele. Järelevalvega seoses tuleb arvesse võtta, et järelevalve mittetoimimine on hetkel üks lastekaitsevaldkonna olulistest probleemidest, mis väljendub lastele pakutavate teenuste
annaabi.ee 
