180 päeva. Ja ülejäänud aastast on ta hoidlas või talvitustiigis, kus ta pigem kõhnub. Noorjärgud toituvad planktonist, hiljem põhjaloomastik ja veetaimed. ,,künnavad põhja". Piiravad veetaimestikuu kasvu. Teatud oludes söövad vastseid ja noorkalu. Suguküpsus saabub 4-5 aastaselt 2,5 kg raskustena. Eluiga 45-40 aastat. Kalakasvanduses toimib tsükkel- sugukalad, noorkalad, kaubakalad, asenduskalad. 14. Karpkala paljundamise tehnoloogia põhialused (etapid, tööd, nende kestus Eestis) . .Karpkala saab paljundada ka sel viisil, et lastakse suurtel kaladel tiigis kudeda. Indutseeritud paljundamine algab sugukalade väljapüügiga tiikidest, sorteerimise ja kontrollimisega haudemajas. Karpkala on väga viljakas, tavaliselt saadakse 50- 180 tuhat marjatera emaskala kaalu 1kg kohta, keskmiselt 450 tuhat marjatera emaskalalt. Paljundamine toimub mai lõpus-
"Koid"-värviline dekoratiiiv kalakarp. Tõud: Peegelkarp, soomuskarp, sasaan (ulukkarpkala). Esmakordselt toodi karpkala Lärist.Ropsa karpkala-tuli Eestisse Venemaalt. Saksamaalt-peegelkarp. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul Tiikides on vaja 10-20m3 ühe kala kohta. Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus. Kasvatyamise tsüklid: Algab kevadel mais-juunis, sugukalade järglaste saamiseks(kestab 150- 180p.)Noorkala,kaubakalad,asenduskalad. Karpkala paljundamise tehnoloogia põhialused (etapid, tööd, nende kestus Eestis) Paljundamiseks valitakse tõu, vanuse(optimaalne vanus on 7-12eluaasta), viljakuse(massijärgi 6kg) jt näitajate alusel. Koostatakse ristamisplaan mis peaks valmis olema enne sugukalade väljapüüki. Helmeskate isastel võrdle hõbekokre ja karpkala. Meetodid: ekstensiivmeetod(lastakse kala suurtel kaladel tiigis kudeda,indutseeritud paljundamine.
"Koid"-värviline dekoratiiiv kalakarp. Tõud: Peegelkarp, soomuskarp, sasaan (ulukkarpkala). Esmakordselt toodi karpkala Lärist.Ropsa karpkala-tuli Eestisse Venemaalt. Saksamaalt-peegelkarp. 12. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul Tiikides on vaja 10-20m3 ühe kala kohta. 13. Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus. Kasvatyamise tsüklid: Algab kevadel mais-juunis, sugukalade järglaste saamiseks(kestab 150- 180p.)Noorkala,kaubakalad,asenduskalad. 14. Karpkala paljundamise tehnoloogia põhialused (etapid, tööd, nende kestus Eestis) Paljundamiseks valitakse tõu, vanuse(optimaalne vanus on 7-12eluaasta), viljakuse(massijärgi 6kg) jt näitajate alusel. Koostatakse ristamisplaan mis peaks valmis olema enne sugukalade väljapüüki. Helmeskate isastel võrdle hõbekokre ja karpkala. Meetodid: ekstensiivmeetod(lastakse kala suurtel kaladel tiigis kudeda,indutseeritud paljundamine. 15
tihe, on veetarve ka palju suurem. *Karpkala on keskkonnatingimuste suhtes üks kõige kohanemisvõimelisemaid kalaliike ja talub lühiajaliselt ka väga suuri kõrvalekaldeid neist näitajatest. Näiteks hapnikusisaldusetaluvuse alampiir on tal 2,5 mg/l, letaalne 0,8 mg/l, temperatuuri alampiir 0,1 °C, ülempiir 35 °C ja letaalne 38 °C. Tiigid täiesüsteemilises karpkalakasvanduses. Täiesüsteemilises kalakasvanduses toimib tsükkel - sugukalad, noorkalad, kaubakalad , asenduskalad. Kalakasvatuseks rajatud tiigid on loodusliku põhja ja mullast (kruusast, liivast) tammidega veest tühjendatavad rajatised, kus vee läbivoolu ja taseme määrab regulaator. Eestis on kaks täiesüsteemilist karpkalakasvandust Ilmatsalu ja Haaslava. Noorkalatiigid, kuhu asustatakse kalavastsed ja kasvatatakse ühesuvisteks on väiksemad ja madalamad (1-2 ha, 0,5 m). Kasvutiigid suuremad (5-25 ha) ja sügavamad (1 - 2 m). Kasutatakse ka eraldi sugukalatiike, mis on vahepealse suurusega
Läbivooluta tiikides peaks kaladele sobiva keskkonna loomiseks vee sügavus olema 1,5–2 m, et veetaseme langus veevaesel perioodil neid ei ohustaks. Talvitustiikides, kus kalade asustus on väga tihe, on veetarve ka palju suurem. 47 Tiigid täiesüsteemilises karpkalakasvanduses. Täiesüsteemilises kalakasvanduses kasvatatakse kõikki vanuserühmi - sugukalad, noorkalad, kaubakalad , asenduskalad. Kalakasvatuseks rajatud tiigid on loodusliku põhja ja mullast (kruusast, liivast) tammidega veest tühjendatavad rajatised, kus vee läbivoolu ja taseme hoiab regulaator. Eestis on kaks täiesüsteemilist karpkalakasvandust – Ilmatsalu ja Haaslava. 48 Tiigid täiesüsteemilises karpkalakasvanduses. Noorkalatiigid, kuhu asustatakse kalavastsed ja kasvatatakse ühesuvisteks on väiksemad ja madalamad (1-2 ha, 0,5 m).
annaabi.ee 
