närimistablette. Suud niisutatakse, vette pannakse väikesi purustatud jäätükikesi. Suud ja põski peitsitakse toiduõli või booraksglütseriiniga, huuli kreemitatakse. 2.3. Puhtus ja eritamine Pikk üldanesteesia ja/või suur operatsioon jahutavad patsienti, temperatuuri säilitamiseks kaetakse patsient õhksoojenduslina või tekiga. Lamatiste profülaktikas välditakse nahale suunatud survet, hõõrumist ja niiskust, hoolitsetakse asendimuutuste, toitumise, liikumisharjutuste ja puhtuse eest. Suurte operatsioonide korral, kui patsient ei või ise põit tühjendada, paigaldatakse püsikateeter ja mõõdetakse tunnidiureesi. Sooletegevuse eest hoolitsetakse vajadusel lahtistitega. 2.4. Liikumine Esimese voodist tõusmise ajal on õde alati patsiendi juures. Trombiprofülaktikaks kõverdatakse ja sirutatakse varbaid ning hüppeliigeseid. Ortopeediliste patsientide asendravi,
(kõrge, lühike) südametoon. Südametoonide registreerimist nim. fonokardiograafiaks ja saadud graafikut fonokardiogrammiks (on eristatavad ka III ja IV südametoon). Südametoonide kuulamine annab arstile teavet südame klappide seisundi kohta. Tekivad kahinad kui klappid täielikult ei sulgu või on tekkinud südameõõnte vaheliste avade ahenemine. Mehaanilised nähud südame talitlusel. *südametiputõuge südame kuju-, mahu- ja asendimuutuste koosmõju, info vasaku vatsakese kohta, *südametoonid- rindkerele kanduvad võnkumised, *arteriaalne pulss, *veenipulss- viited paremast südamepoolest, südamelähedastes veenides tekivad südametsükli vältel verega täitumise muutused. · Südametalitluse regulatsioon. KNS-I, vegetatiivse NS ja lokaalsete faktorite regulatiivne toime südame tegevusele. Talitlus muutub olenevalt teiste elundkondade seisundist ja tingimustest, milles organism asub
) nii, et õlavarre ja manseti vahele mahub nimetissõrm (Paves 1993). Mõõtja silmad peavad asuma kogu protseduuri kestel elavhõbesfügmomanomeetri skaala keskkoha kõrgusel. Patsient ise ei tohi näha mõõteskaalat. (Kunnamo 1999, Kupari & Nieminen 2005, Viigimaa 2007.) Pärast manseti paigaldamist talitatakse järgmiselt: • Oodatakse 30 sekundit. Kupari ja Nieminen (2005) soovitavad oodata mõni minut, et vererõhk jõuaks ühtlustuda eelnenud asendimuutuste järel. • Palpeeritakse pulss a.brachialisel ja a.radialisel. • Suletakse sfügmomanomeetri ventiil ja pumbatakse õhk mansetti kiirete ühtlaste liigutustega kuni maksimaalse rõhuni. Maksimaalseks rõhuks nimetatakse sfügmomanomeetri näitu, mis on 20-30 mmHg võrra kõrgem rõhust, mille juures kaob pulss a.radialisel. • Stetofonendoskoobi otsik asetatakse a.brachialisele. Membraanita otsik on
(kõrge, lühike) südametoon. Südametoonide registreerimist nim. fonokardiograafiaks ja saadud graafikut fonokardiogrammiks (on eristatavad ka III ja IV südametoon). Südametoonide kuulamine annab arstile teavet südame klappide seisundi kohta. Tekivad kahinad kui klappid täielikult ei sulgu või on tekkinud südameõõnte vaheliste avade ahenemine. Mehaanilised nähud südame talitlusel. *südametiputõuge südame kuju-, mahu- ja asendimuutuste koosmõju, info vasaku vatsakese kohta, *südametoonid- rindkerele kanduvad võnkumised, *arteriaalne pulss, *veenipulss- viited paremast südamepoolest, südamelähedastes veenides tekivad südametsükli vältel verega täitumise muutused. Südametalitluse regulatsioon. KNS-I, vegetatiivse NS ja lokaalsete faktorite regulatiivne toime südame tegevusele. Talitlus muutub olenevalt teiste elundkondade seisundist ja tingimustest, milles organism asub (söömine, füüsiline koormus, emotsioonid,
kuuldavad I (madalam , kestvam) ja II (kõrge, lühike) südametoon. Südametoonide registreerimist nim. fonokardiograafiaks ja saadud graafikut fonokardiogrammiks (on eristatavad ka III ja IV südametoon). Südametoonide kuulamine annab arstile teavet südame klappide seisundi kohta. Tekivad kahinad kui klappid täielikult ei sulgu või on tekkinud südameõõnte vaheliste avade ahenemine. Mehaanilised nähud südame talitlusel. *südametiputõuge südame kuju-, mahu- ja asendimuutuste koosmõju, info vasaku vatsakese kohta, *südametoonid- rindkerele kanduvad võnkumised, *arteriaalne pulss, *veenipulss- viited paremast südamepoolest, südamelähedastes veenides tekivad südametsükli vältel verega täitumise muutused. · Südametalitluse regulatsioon. KNS-I, vegetatiivse NS ja lokaalsete faktorite regulatiivne toime südame tegevusele. Talitlus muutub olenevalt teiste elundkondade seisundist ja tingimustest, milles organism asub (söömine,
annaabi.ee 
