Test 1 mood, mediaan, aritmeetiline keskmine, asendikeskmine, mahukeskmine aritmeetiline keskmine, mood aritmeetiline keskmine, mood, mediaan, detsiilid detsiil, kvartiil lihtne harmooniline keskmine, kaalutud aritmeetiline keskmine, kaalutud harmooniline keskmine, lihtne aritmeetiline keskmine, mood, järjestusskaala kaalutud aritmeetiline keskmine, mediaan keskmise hinnaga, keskmine hind, arvukogumis, geomeetriline keskmine, harmooniline, aritmeetline mood, mediaan, harmooniline, aritmeetiline
NB! Selle ülesande juures kasutage viitamisel lahtritele ainult lahtriaadresse Ülesanne 3 Töölehel Personal on mingi ettevõtte töötajate (osaline) nimekiri. Arvutada iga töötaja vanus (täisaastates). Leida töötajate sünnipäevad jooksval aastal ja sünnipäev Arvutada iga ameti keskmine palk. Leida, mitu protsenti moodustab iga töötaja palk tema ameti ke Leida iga osakonna töötajate arv ja palkade summa. Arvutada, mitu protsenti moodustab iga osako Leida palkade mediaan (asendikeskmine) ja kvartiilid ning mitu inimest saab igast leitud väärtuses Viitamisvariandid (viimane nr) NB! Selle ülesande juures kasutage viitamisel lahtritele ainult 123 231 321 132 312 213 132 213 321 213 Ül. 1 variandid (eelviimane nr) Leida valemi(te) abil, mitmel Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmel on kogu nimekirjas unikaalsed Leida valemi(te) abil, mitmel Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmel on mitteunikaalsed initsiaalid (n
· . , - . / . · ( , , ). X Z/ X Y. · ( ) . , ( 10 000 ). / . · . , . X / Y. 1 . 8. «». . - - . - . ( ). - , , ( ), ( ). : · , . , , . · , . . . . (asendikeskmine). . , . · 9. . . , , . : · · , , , . · · . . · . · , . · . : · . , . : < < < · . , . : , , , , . 10. . x(harm)x(geom) x(aritm) x(ruut) x(kuup) -1 0 1 2 3 k k k- k- . x=kn/n k, . , . 11. . · , . · , . , , . .
, ) . , , ( , ) . , , , , , . (asendikeskmine). ( ) , , ( . , . ) . 20. . ,
12. Kogumi alamhulk, mida uuritakse ja mille põhjal tehakse järeldusi kogumi kohta, on valim 13. Väljavõttelise vaatluse korral vaadeldakse valimit. 14. Kas on õige väide "Korraga saab võrrelda ainult kaht objekti omavahel" tõsi 15. Ankeetküsitluse korral põhjustab halvasti sõnastatud küsimus süstemaatilise vea. Statistilise kogumi keskmised - Test 2 1. Määra ära, millised keskmised on asendikeskmised ja millised mahukeskmised a. 1. Kvartiil - asendikeskmine b. Mood - asendikeskmine c. geomeetriline keskmine - mahukeskmine d. mediaan - asendikeskmine e. aritmeetiline keskmine mahukeskmine 2. Kõige tüüpilisem väärtus arvukogumis on selle arvukogumi mood 3. Kui arvukogumi aritmeetiline keskmine on väiksem kui mediaan, siis (Vali üks) a. d. esinevad üksikud ekstremaalselt väikesed väärtused 4. Arvukogumis on 10 arvu ja nende aritmeetiline keskmine on 17
Kahe tunnuse vahel on kasvav seos lineaarne korrelatsioonikordaja on positiivne Kahe tunnuse vahel on kahanev seos lineaarne korrelatsioonikordaja on negatiivne Küsimus 9 Leia õiged paarid. Õige Hindepunkte Asendikeskmine, mis jaotab järjestatud arvrea kaheks võrdseks osaks: mediaan 1.00/1.00 Tunnuse väärtuste hulgas vähim mõõdetud väärtus: minimaalne elemen
Aritmeetiline keskmine on tundlik ekstremaalsetele väärtustele. Valem: Kaalutud aritmeetiline keskmine – kasutame siis, kui on antud väärtuste xi esinemissagedused fi ehk kaalud. Valem: Mediaan - järjestatud variatsioonrea keskmine liige, millest mõlemale poole jääb võrdne arv väärtusi. Mediaani võib kasutada intervallskaala ja järjestusskaala korral Mediaan ei ole tundlik ekstremaalsetele väärtustele Mediaan on asendikeskmine. Valem: Mood on variatsioonreas kõige sagedamini esinev väärtus. Mood on kõige tüüpilisem väärtusMoodi saab kasutada nii nimiskaala, järjestusskaala kui ka intervallskaala korral Mõnedel andmekogumitel võib olla mitu moodi (on mitu ühesuguse sagedusega liiget). Sellisel juhul on multimodaalne kogum. Multimodaalsus näitab mittehomogeensust. Multimodaalse kogumi korral võib esineda tausttunnus, mille alusel jaotades saame unimodaalsed osakogumid, mis on homogeensed. Valem:
Kui need suhted on viimasel kolmel aastal enam-vähem samad ja ei ole uut infot, siis võib julgelt kasutada saadud kordajat. Kui kordajates on aastatega suuri erinevusi, tuleb uurida põhjuseid. Võibolla sobib kõige paremini viimase aasta kordaja, keskmine või kui on hästi teada konkreetsed VC summad, siis kasutada hoopis neid. Täpsemaks määramiseks võib kasutada järgmist protseduuri. Kui erisused on väikesed: · Aritmeetiline keskmine. · Asendikeskmine. · Viimase aasta tulemus, kui kõige usaldusväärsem. Kui erisused on suured, siis tuleb kindlasti uurida kõigepealt selle põhjust. Tõenäoliselt on sobivaks tulemuseks viimase aasta koefitsient või tuleb leida hoopiski täiesti uus koefitsient. 21. Turunduskulude prognoosimine Skeemis 2 tuuakse eraldi välja turustus- ja üldhalduskulud. Nende hulgas on samuti see osa põhivara kulumist ja tööjõukulust, mis on turustus ja üldhaldusfunktsiooni täitmiseks vajalik.
annaabi.ee 
