200 kg ), (vabalt mullas elunevad mikroorganismid(50 kg); Orgaanilise väetisega mulda antav lämmastik (1t-1kg) esimene aasta 25 % omastatav.vedela puhul 50 %,; Mineraalväetistega mulda antav lämmastik, mis ei ületa puudu jääva lämmastiku hulka; Äikese puhul, sademeveega 10-15 kg (nitraatlämmastik happevihmadega) 3. Kaalium ja tema vormid mullas-Omastatavad: Mullalahuses olev K (veega väljaleostumine l ja sl muldadel) ; Asendatavalt neeldunud K ; fikseeritud kaalium : mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K. 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas- Fosforit on ainult väikeses koguses taimedele omastavas vormis, ühendid alluvad mulla keemilisele neeldumisele ehk retrogradatsioonile; Mullalahuses olev P on taimedele kergelt omastatav aga Keemiliselt neeldunud P on raskelt omastatavad; Superfosfaat on veel lahustuv: happelises mullas ALPO4 või FePO4; neutraalses CaHPO4 mis vees lahustumatud ühendid
- fiksatsioon taimed ei suuda omastada. - immobilisisatsioon aastati omastatav. Orgaanilised lämmastikuühendid mullas 11 AMMONIFIKATSIOON NH4+ mulla pinnalt NH3+ lendumine MULLALAHUSES MULLAKOLLOIDIDEL MULLA SAVIMINERAALIDE OLEV NH4+ ASENDATAVALT POOLT ASENDAMATULT NEELDUNUD NH4+ SEOTUD NH4+ FIKSATSIOON OMASTATAV LÄMMASTIK aeroobses mullas NITRIFIKATSIOON 1 ETAPP 2NH3 +3O2 2HNO3 +2H2O neutraalses mullas DENTRIFIKATSIOON 2 ETAPP happelises mullas
Kao võimalused: mulla pinnalt neeldumine ja sademetega põhjavette uhtumine, NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. 3. Kaalium ja tema vormid mullas – kaaliumit on rohkem karbonaatsetes savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarust 99%on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja seega vaid 1% on mullas omastataval kujul. Omastatavad on mullalahuses olev K ja asendatavalt neeldunud K. Mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K on fikseeritud ja läheb vabalt omastavaks üle vastavalt konkreetse mulla tasakaalu säilitamise tingimustele(looduslik tasakaal) 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas – fosforisisaldus on väiksem leetunud ja suurem karbonaatsetes muldades. Mullas olevast fosforist on 25-30%org ühenditena, 70-75%aga mineraalsete fosfaatidena. Ainult 2....5%mullas olevast üldlämmastikust on liikuvas vormis ja taimedele omastatav
formeerimiseks mullas puuduolevat N kogust Kao võimalused: mulla pinnalte neeldumine ja sademetega põhjavette uhtumine 3. Kaalium ja tema vormid mullas kaaliumit on rohkem karbonaatsetes savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarust 99%on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja seega vaid 1% on mullas omastataval kujul. Oamstatavad on mulallahuses olev K ja asendatavalt neeldunud K. Mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K on fikseeritud ja läheb vabalt omastavaks üle vastavalt konkreetse mulla tasakaalu säilitamise tingimustele(looduslik tasakaal) 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas fosforisisaldus on väiksem leetunud ja suurem karbonaatsetes muldades. Mullas olevast fosforist on 25-30%org ühenditena, 70-75%aga mineraalsete fosfaatidena. Ainult 2....5%mullas olevast üldlämmastikust on liikuvas vormis ja
g. aktiviseerib fermentide tegevust h. kaalium suurendab taimede seisu-, külma-, põua-, ja haiguskindlust ning parandab saagikvaliteeti. i. soodustab õienuppude teket Omastatava kaaliumi sisaldus mullas on ca 0,015% s.o 200-800 kg/ha. Kaalium hoitakse mullas tugevalt kinni ja seetõttu on kaaliumi väljaleostumine väike (joonis 4). See ei kehti liiv ja saviliiv muldadel. K väetised Mullalahuses olev Asendatavalt Mulla savimineraalide K neeldunud K poolt asendamatult neeldunud K Omastatav kaalium Fikseeritud kaalium Veega väljaleostumine (arvestatav l ja sl muldadel) Joonis 4 Kaaliumväetiste transformatsioon mullas Kuna kaaliumi hoitakse mullas tugevalt kinni võib seda anda 2-3 aasta varuga. 4. Kaltsium (Ca)
annaabi.ee 
