Naljakalt sõnastatud mõte. Ise unistan selgelt mägiallikana voolavast vene keelest. „Ma usun elu erilistesse hetkedesse.“(lk 242) See Kersna öeldud lause väljendab tema positiivset ellusuhtumist ka raskematel aegadel ja kõlab kaunilt ning tasub meelde jätta- elu ilusse peab uskuma. „Kersna asemele?Kelle?“(lk 261) Seda küsis Piret Piirsaar, kui „Pealtnägijale“ otsiti uut saatejuhti, siit loeb välja ilmselge imestuse. Näitab Kersna asendamatust ETVs ja seda, kuidas ta on siiski „Pealtnägija“ hing. „Sulle ei tule elus miski kergelt, sa pead tööd tegema.“(lk 17) Tõde, mille sõnastas Luule Viilmaa ja millest Kersna sai aru pärast seda kui kaotas jooksus naabritüdruk Kairile. Kersnat on ilmselt see lause läbi elu saatnud, sest ta on tõesti elus palju tööd teinud ja vaeva näinud ja ma pean seda edu võtmeks.
problemaatilisust tõestas ka mitmes töös esinev sarnane vastusevariant, milles väideti, et valgud on igati vajalikud ega saagi kahjulikud olla. Küsimuses, kus gümnasistid pidid märkima valgurikkad toiduained, ei esinenud suuri erinevusi valgukontsentraate tarbinud ja mittetarbinud õpilaste vahel. Üldiselt olid paremini tuntumad loomsed valgud ja vähem tuntud olid taimsed valgud. See võib tuleneda sellest, et bioloogia tunnis räägitakse rohkem loomsetest valkudest. Valkude asendamatust oskasid vähesed arusaadavalt selgitada. Selle küsimuse puhul esines ka tihtipeale sisutühje vastuseid, kus kirjutati, et valgud on asendamatud, sest nad on tähtsad või et nad on organismile vajalikud. Noormeestel oli peamiseks sarnaseks vastuseks see, et valgud on vajalikud eelkõige lihaste kasvuks ja selleks, et luud oleksid tugevad. Neidude puhul võis märgata paar korda esinevaid vastuseid, kus selgitati, et valgud on vajalikud
Kaltsiumi väikseim soovitatav päevane kogus on 0,8 grammi. Päevas ei tohi süüa rohkem Piisav kaltsiumihulk aitab kaasa vererõhu vähendamisele ja veresoonte kui 5 grammi keedusoola! normaalsele kokkutõmbumisele, rääkimata asendamatust rollist luude Tea, et ühes grammis soolas tugevdamisel. Kaltsiumi leidub rohelistes köögiviljades, maitserohelises on 0,4 grammi naatriumi. ja piimatoodetes. 4 Piira toidurasvade tarvitamist väldi alkoholiga liialdamist Halvad on küllastunud rasvhapped ja suure rasvasisaldu-
tervislikest polüküllastamata rasvhapetest. Et süüa tervislikult, peab jälgima nii rasva koostist kui ka selle kogust toidus. Päris ilma rasvata või liiga vähese rasvasisaldusega toit ei ole tervislik. Toiduga peab kindlasti saama asendamatuid ehk polüküllastamata rasvhappeid (alfa-linoleenhape ehk omega-3 rasvhape ja linoolhape ehk omega-6 rasvhape), mis on organismile hädavajalikud. Teisi polüküllastamata rasvhappeid saab inimorganism ise moodustada neist kahest asendamatust rasvhappest, EPA-t ja DHA-d (eikosapentaeenhape ja dokosaheksaeenhape) toodetakse kehas omega-3 rasvhapetest. Valmiskujul saame neid aga merekalast näiteks lõhest, makrellist, heeringast, hiidlestast jt. Tänapäeva toit on liigselt küllastatud rasva (loomne rasv) ja omega-6 rasvhapete (päevalilleõli, maisi- ja sojaõli ning teravilja ja loomsete jahudega toidetud loomade liha) rikas, mis soodustab paljusid haigusi.
Kollageen – meie organismi levinuim valk, liigeste, kõõluste, luude, sidekoe ehitusmaterjal; Osaleb stressireaktsioonides – seotud noradrenaliini ja türoksiini sünteesiga; Soodustab taimse ja loomse raua imendumist; Oluline antioksüdant; Päevanorm 60 mg. Olulisemad allikad: mustsõstra marjad, kibuvitsa marjad, kapsas ja paprika. Vitamiin B3 ehk niatsiin Süntees inimorganismis on võimalik lähtudes asendamatust aminohappest türotofaanist; Päevanorm 15-20 mg; Esineb NAD-i ja NADP koostises kõigis elusrakkudes. Olulisemad allikad: maks, pärm, kalasaadused, kanaliha ja täisteranisujahu. Vitamiin B2 ehk riboflaviin Päevanorm meestel 1,7 mg ja naistel 1,3 mg; On koensüüm FAD-i koostises. Olulisemad allikad : piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat, täisteraleib ja tatar. Vitamiin B5 ehk pantoteenhape ehk pantotenaat Koensüüm A (CoA) koostises.
ganglionirakke, tõid teadusse neuroni mõiste. Eriline tähtsus oli Bidderi töödel seedemahlade alal. Alustas ta selles vallas 1848 koos Tartu biokeemiku Carl Schmidtiga (1822-1894) ning esitas tulemused ühismonograafias Seedemahlad ja ainevahetus (1852). Autoritel oli õnnestunud lahendada lämmastikuvahetuse probleem ainevahetuses ning organismi valguvajadusega seotud probleeme. Bidder ja Schmidt rõhutasid valgu asendamatust toidus. Töös näidati ka, et maomahl sisaldab vaba soolhapet, kinnitati sapi tähtsust rasvade seedimisel ning avastati maomahla psühhomotoorne sekretsioon. (Bidderi Venemaale siirdunud õpilaste (Walther, Ovsjannikov, Jakubovits) kaudu levisid Bidderi koolkonna meetodid vene teaduses ning olid suureks abiks Ivan Pavlovi (1849-1936) teooriate (tingitud refleksid) sünnis.) Bidderi õpilane (õppis aasta ka C. Ludwigi juures) Alexander Schmidt (1831-1894) läks
annaabi.ee 
