Sellega oli talupoeg jälle vaba. Rootsi aja algus oli Eesti talupojale väga karm, kuid see lõppes leebelt. Minu arvates oli rootsi aeg talupojale raske aga lõppes kergelt. Vene aeg algas põhumõtteliselt 1710 aastal aga ametlikult algas see alles aastast 1721 ja lõppes aastal 1855. Kui venemaa võttis eesti üle võimu siis jäid alguses alles vanad seadused, sest nad ei tundnud ennast siin kindlasti. 1783. aastal tekkis Baltikumi uus halduskorraldus. Seda hakati kutsuma asehalduskorraks, mis tõi kaasa suuri muudatusi. Tekkis Eesti talupoegadele uus maks pearahamaks millega hakkadi tegema rahvaloendusi. Eesti talupoeg oli pärisori. Eratalupoegadele prooviti õigusi juurde anda, kuid see ebaõnnestus. Vene aeg oli Eesti talupojale väga karm, sest talupojal oli vähe õigusi ja proovid saada neile uusi õigusi ei õnnestunud Varauusajal oli talupoeg enamasti pärisori, kuid. Võõrvõimud tehti katseid
Rüütelkonna tähtus kadus. Reformid, Karl XI erakätesse antud Restitutsioon, aadlimartiklid, uuendused maade tagasivõtmine e haldusreformatsioon: 1775 venemaal, reduktsioon 1680 nende siia jõuab 1783. Eesti ja Liivimaa alusel pidi aadlik oma tuludest kubermangu eesotsas 1 asevalitseja, kuningale raha andma. Siiski seda nimetati asehalduskorraks kasvas tänu sellele riigi (1783-1796). Uuendused: sessetulek, hariduse kasv, rüütelkonna kaotamine ja mõisnikele talupoegade olukorra võrdsete õiguste andmine. 2) linnades paranemine võrdne kodanikuõigus kõigile (vakuseraamatud), et ei majaomanikele, sõltumata rahvusest, saanks liialt koormistega tegevusalast. 3) linnade
Talunikest moodustati valla täiskogu, kes valis kõrgema võimu esindaja vallasvallavolikogu. Seadustest kinnipidamist kontrollis vallavanem. 6)1868.a. TEOORJUSE KEELUSTAMINE-Lõpetatakse talumaade rentimine teotöö eest. Minnakse üle täielikult raharendile. ASEHALDUSKORD- 1762 sai venemaal troonile Katariina II, kelle eesmärgiks sai kaotada Vene impeeriumi äärealade privileegid ja allutada need piiramatule keisrivõimule. Selleks kehtestati 1783 uus halduskorraldus, mida nim. Asehalduskorraks ja mille põhijooned olid järgmised: 1)tuli maksta kõike Katariina Iiukoose. 2)a)Eestimaa kubermang mis koosnes 5 maakonnast(Viru, Harju, Lääne, Järva, Paldiski). b)Liivimaa kubermang,mis koosnes 5 maakonnast (Pärnu,Tartu,Saaremaa,Võru,Viljandi ja Setumaa).c) Setumaa kuulus Pihkva kubermangu. 3) Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. 4)12 linna, uuteks linnadeks võru ja paldiski(1784). 5)Linnade valitsemiseks loodi linna duumad, kuhu tuli
kohalikes küsimustes välistades Vene kolonisatsiooni. 2. Balti erikorra ja asehalduskorra võrdlus. Tunda kaarti: maakonnad, linnad, kubermangude piir 1762.aastal sai Venemaa troonile Katariina II, kelle eesmärgiks sai kaotada Vene impeeriumi ääre-alade privileegid; allutada need piiramatule keisrivõimule. Selleks kehtestati Baltikumis 1783.aastal uus halduskorraldus, mida nimetati asehalduskorraks. Balti erikord (1721-1783) Asehalduskord (1783-1796) Eesti jagunes kaheks kubermanguks: Eesti jagunes kaheks kubermanguks: a) Eestimaa kubermang, mis a) Eestimaa kubermang, kuhu kuulus koosnes neljast maakonnas neli maakonda (Läänemaa, (Läänemaa, Harjumaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa) +
Talupojad moodustasid rahvastikust üle 90%, aadlikud umbes 1%. Linnades elas umbes 23 500 inimest ehk 5%. 3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele Venemaa sisekubermangudes juba 1775 sisse seatud uus halduskorraldus, mis jäi kehtima kuni Katariina II surmani 1796, misjärel Balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. Selle järgi nimetatakse perioodi 17831796 asehaldusajaks ja vastavat valitsemiskorda asehalduskorraks. Kõik Eesti- ja Liivimaa mõisnikud said ühesugused õigused, ükskõik kas nad siis kuulusid rüütelkonda või ei. Linnade valitsemiseks loodi senise rae asemele linnaduumad, kuhu valiti esindajaid ka vähem jõukatest kihtidest. Valimisõigus anti kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Suurendati maakondade arvu. Tema valitsemisajal asutati Paldiski ja Võru ning ehitati Liivimaa esimene kivisild Tartusse. 8 Isiklikku
* Võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga. * Tagas ühtekokku kiirema arengu Venemaa sise- Kubermangudega võrreldes. 2. Balti erikord ja asehalduskorra võrdlus. Tunda kaarti: maakonnad, linnad, kubermangude piir. 1762. aastal sai Venemaa troonile Katariina II, kelle eesmärgiks sai kaotada Vene impeeriumi äärealade privileegid ja allutada need piiramatule keskvõimule. Selleks kehtestati Baltikumis 1783. aastal uus halduskorraldus, mida nimetatakse asehalduskorraks. Balti erikord Asehalduskord 1721-1783 1783-1796 * Eesti jagunes kaheks kubermanguks: * Eesti jagunes kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang- Eestimaa kubermang- koosnes 4 maakonnast: koosnes 5 maakonnast:
Talupojad moodustasid rahvastikust üle 90%, aadlikud umbes 1%. Linnades elas umbes 23 500 inimest ehk 5%. 3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele Venemaa sisekubermangudes juba 1775 sisse seatud uus halduskorraldus, mis jäi kehtima kuni Katariina II surmani 1796, misjärel Balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. Selle järgi nimetatakse perioodi 17831796 asehaldusajaks ja vastavat valitsemiskorda asehalduskorraks. Kõik Eesti- ja Liivimaa mõisnikud said ühesugused õigused, ükskõik kas nad siis kuulusid rüütelkonda või ei. Linnade valitsemiseks loodi senise rae asemele linnaduumad, kuhu valiti esindajaid ka vähem jõukatest kihtidest. Valimisõigus anti kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Suurendati maakondade arvu. Tema valitsemisajal asutati Paldiski ja Võru ning ehitati Liivimaa esimene kivisild Tartusse. Allikas:Maailma ajalugu 1600-1918 1.osa lk 103-104
annaabi.ee 
