3. Haldusjaotus Rootsi ajal & Vene ajal kuni asehalduskorrani · 1710 suvel Rootsi väed alistusid ja Eesti alad liideti sisuliselt Venemaaga (Põhjasõda) · 1721 Uusikaupunki rahulepinguga lõppes Põhjasõda, Rootsi kaotas, kinnitati juriidiliselt Eesti minekut Vene koosseisu 4. Katariina II asehalduskorraga kaasnenud muutused haldusjaotuses · Eestimaa ja Liivimaa kubermangud nimetati ajutiselt ümber Tallinna ja Riia asehalduskondadeks eesotsas ühinse asehalduriga Riias · Maakonnad nimetas ajutiselt ümber maavanem, suurenes maakondade arv: Ajutiselt loodi Paldiski maakonnad (Paldiski, maakonna keskus sai linnaõiguse) Pärnumaalt eraldati Viljandi maakond (Püsib ka peale Kat II ahk-d) Tartust eraldati Võru maakond (Võru linn sai linnaõiguse maakonna keskusena) (Püsib ka peale Kat II ahk-d)
2)Pärsia: valitsejad kes 6 saj allutasid kõik maad Iraanist Egiptuseni, püüdisd alistatud rahvaste trad. Ja kogemust oma riigi ülesehitamisel ära kasutada.Oma traditsioone alistatud rahvaste kogemusega ühildades rajasid pärslased hästi toimiva riigi, mille eesotsas seisis suurkuningas. Alamatelt nõuti peamiselt, et nad tunnistaks Pärsia kuningat ja maksaks makse. Avaldati austust kohalikele jumalatele.Kindlat pealinna polnud. riik oli jagatud suurtes asehalduskondadeks ehk satraapideks(seda tegi Dareios, pärsia kuningas kes sõdis kreeklastega). Kiilkiri kohandati pärsia keelele ja loodi pärsia kirjakeel.Pärslased pöörasid suurt tähelepanu ühendusteedele, et tagada sõnumite kiire tagamine riigi ühest otsast teise. Kõige olulisemaks kujunes kindlate vahemaade järel postijaamadega varustatud Suur Kuningatee,mis viis Väike Aasiast Lõuna Iraani. Religioon: nende varasem usk oli üpris sarnane India usule, nende mitmed jumalad langesid kokku ja on
390 eKr vallutati P rsia, Makedoonia Aleksandri poolt. P rsia riigis: rakendati riigi ülesehitamiseks kohalikku kogemust. Alistatud rahvastesse suhtuti tolerantselt. toetuti alistatud maade ühiskonnakorraldusele ja valitsusviisile. nuti P rsia kuninga ülemvimu tunnsitamist ja korrap raseid makse. riigi eesotsas suurkuningas, kes peatus riigi neljas pealinnas: Suga, Persepolis, Erbatana, Babülon riik jagunes asehalduskondadeks ehk satraapideks, mille eesotsas olid satraabid, kelle ülesandeks oli kohaliku sjav e juhtimine ja maksude kogumine kujundati v lja ühendusteed riigi eri piirkondade vahel Kaananimaa ja Iisrael: monoteismi teke (lk 8390) Foiniika linnriigid T htsaimad Foiniikia linnriigid olid: *Siidon *Tüüros
Hetiidi ja pärsia riikide iseloomustus. Hetiidide impeerium(1700-1200eKr)- Türgi aladel, kasutusel kiired hobukaarikud, sõjaliselt tugevad, võtsid üle Mes. kiilkirja, kohandasid sobivaks, esimesed raua sulatajad, kergekaarikuväe leiutajad, riiki juhtis kuningas- teistega võrdne, lihtrahvas vaba, majanduslikult sõltumatu. Pärsia riik- Iraani kiltmaal, areneb käsitöö, kujunevad linnad, 4 pealinna, riik jagatud satraapideks- asehalduskondadeks, rahvalt nõuti kuninga tunnustamist, maksude maksmist, rajati ühendusteesid- Suur- Kuningatee, olid tulekummardajad, sp ei ehitanud templeid, tekkis Mazdaismi usk. Foiniikia, iseloomustus. Kaanan territoriaalselt killustunud, erilist rolli mängisid rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid. Rikkuse peamine allikas transiitkaubandus, linnriiki ja sõjaväge juhtis kuningas, suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel. Silmapaistvaim saavutus tähestiku leiutamine- 22 kaashäälikut.
langesid Pärslaste võimu alla. Lk 73 1. Nad hakkasid kasutama tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Osaksid rauasulatustehnikat. 3. Alistatud rahvastelt võeti üle kombeid ja tavasid suure lugupidamisega, vallutatud maades jäi kehtima nende tavapärane õiguskord ning nad pidid tasuma Pärsia kuningatele vaid makse. Riigi eesotsas seisis suurkuningas. Kindlat pealinna riigil polnud. Riik oli jagatud suurteks asehalduskondadeks ehk satraapiateks. Lk 81 2. Lihtsus ja kerge omandatavus tagas foiniikia tähestiku leviku. See tõi kaasa kiilkirja kadumise käibelt. Lk 83 3. Sest foiniiklased olid tuttavad nii kiilkirja kui ka Egiptuse hieroglüüfidega. Kauplemine nõudis lihtsamat ja kergemini õpitavat kirjaviisi, seega leiutasid foiniiklased oma 22 märgist koosneva tähestiku. Kuna kaubandus oli foiniiklaste põhiline tegevusala siis oli
Järvamaa (Paide), Virumaa (Rakvere). Liivimaa kubermangus 3 maakonda: Saaremaa (Kuressaare), Pärnumaa (Pärnu), Tartumaa (Tartu). 10 linna, kuna Poola kuningas liitis Uus- ja Vana-Pärnu, Taani kuningas Kuressaare ning Valga sai linnaõiguse. Katariina II asehalduskond (1783-1796) Muutused halduskorralduses ja valitsemises: 1. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud nim. ajutiselt ümber Tallinna ja Riia asehalduskondadeks eesotsas ühise asehalduriga Riias. 2. Maakonnad nimetati ajutiselt ümber linnade järgi. 3. Suurenes maakondade arv, kuna olemasolevad muudeti väiksemaks ja rajati uusi: - ajutiselt loodi Paldiski maakond - Pärnumaalt eraldati Viljandi maakond, Tartumaalt Võru maakond 4. Uued maakonnakeskused said linnaõigused, seega lisandus 2 uut linna Paldiski + Võru (kokku 12) 5. Muudeti linnade valitsemist: linnakodanikud valisid keskaegse raadi asemele linnanõukogu e
oli ka Babylonil.Impeeriumi kõige suurem linn. Kuninga õukond rändas kolme peamise linna vahel talvel suvel , ja Susa oli nagu rohkem poliitiline linn. Õukond oli palju rahvuseline, seal oli juute, kreeklasi arstid,pärsia kuninga nõunikud, kreeklased pärsia armee ülemjuhatajad, aristokraatia oli selgelt indo-euroopa , aaria päritolu, ehk pärslased. Tema ülikond koosnes samuti Iraani aristokraatiast. Kogu see riik oli jagatud asehalduskondadeks umbes 20 , kaitseringkonda ja nende eesotsas olid asehaldurid, tsentraalselt paika pandud, kuningas määras nad ametisse, reeglina olid Iraani päritolu, nad olid täiesti kuninga kontrolli all, võis nad igal hetkel tagandada ametist. Satraapideks nimetati neid. Kuninga silmad ja kõrvad, inimesed kes jälgisid seda satraapi. Üsna suured piirkonnad need asehalduskonnad, nendest piiridest allpool, sinna pärsia riik ei sekkunud,
annaabi.ee 
