saab jälgida istungisaalist. 3. Riigikogu istungid ei ole avalikud ja neid ei saa jälgida. MIS VÄRVI ON ISTUNGITESAALI SEINAD? 1. Rohelised 2. Sinised 3. Roosad KES TEMA ON JA KELLENA TA TÖÖTAB? 1. Ta on Eiki Nestor ja ta töötab Riigikogu esimehena . 2. Ta on Kalvi Kõva ja ta töötab Riigikogu I aseesimehena. 3. Ta on Eiki Nestor ja ta töötab Riigikogu I aseesimehena. VASTUSED 2 1 1 2 1
on sama seaduse § 9 alusel määratud ennetähtaegne vanaduspension; 3) töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses; 4) on ametis Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanema või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana; 5) peab sõltumatu isikuna avalik-õiguslikku ametit; 6) on juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimis- või kontrollorgani liige,kui ta saab selle eest tasu; 1 7) on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana või on juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9
ülevenemaalises autonomistide kongressil Peterburis. Sveitsis viibides oli ta tegev autonoomiaseaduse projekti koostamisel, I maailmasõja ajal rajas aga Tallinnas autonimistide klubi. Pärast Veebruarirevolutsiooni propageeris ta taas autonoomiat, kuulus vastava seaduseelnõu väljatöötajate hulka ja aitas seda Vene valitsuse ringkondades läbi suruda. Autonoomiaseaduse alusel valitud Ajutise Maanõukogusse kuulus ka Otto Strandman --esialgu liikmena, hiljem aseesimehena. Tema juhatas ajaloolist koosolekut 28. novembril 1917, mil Maanõukogu kuulutas end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis. Samal ajal töötas Strandman prokurörina Tallinna ringkonnakohtus, oli Tallinnas linnavolikogu liige ja juhtis seltskondlikke organisatsiooneühendava Eesti Liidu tegevust. Temast kujunes Jüri Vilmsi kõrval Radikaalsotsialistliku Erakonna (hiljem Tööerakonna) tuntumaid tegelasi. 4 Alates 1927
(Saarmann, Teemägi:2001) Heino Lippule omistati 1999. aastal Tallinna teenetemärk pedagoogilise töö eest noorte spordiõpetajate kasvatamisel. Peale treeneri töö on ka kõik ülejäänud ametid olnud Lipul seotud spordiga. 1946-1951 ja 1955-1960 oli ta TRÜ kergejõustikukateedri õppejõud. 1960-1992 TPedI kehakultuurikateedri õppejõud.(Saarmann, Teemägi_2001) 1970 1976 kandis ta organisatoorse töö koormat Kergejõustikuföderatsiooni aseesimehena ja Tallinna sektsiooni eestvedajana.(Press_2006) Lippu on tunnustatud mitmete aunimetuste ja nimekate auhindadega. 1991. a. valiti Lipp taas ellukutsutud Eesti Olümpiakomitee auliikmeks. Samuti on Heino Lipp Eesti Olümpiakomitee, Eesti Kergejõustikuliidu, Eesti Spordiselts Kalevi ja Eesti Akadeemilise Spordiklubi auliige ning Tallinna aukodanik.(etvsport.ee) Valgetähe III klassi teenetemärgi omanikuks sai ta 12 1998. aastal. 2003
langemist. Suvel 1989 esitati taotlus kõrvaldada R. Otsason ja E. Savisaar Eesti NSV Valitsuse koosseisust. 11 6. TÄISPÖÖRE TAGASI 1989. aastal Eesti NSV juhtkonnas toimus väga olulisi muudatusi Plaanikomitee esimeheks nimetati Edgar Savisaar, senine R. Otsason jätkas ENSV Ministrite Nõukogu aseesimehena. Alustati niinimetatud ,,turuakaitseabinõude" väljatöötamist. Plaanikomitee uus idee maksekaartidega. Kõik Eestimaa elanikud taheti varustada VISA kaartidega, mille kontodele kantakse teatud osa nende sissetulekutest. Mõningaid kaupu oleks saanud osta vaid maksekaartidega. Tollane Tartu Linnalabori juhataja Urve Nõu (Maaleht, 20.07.1089): ,,Taskus on igal inimesel aga nägus plastmassist kaardike VISA maksekaart.... Esialgu on
riigipöördekatset 1924. aastal oli mõistetud eluaegne vanglakaristus, kes aga 1938. aasta amnestiaga vabanes. Saanud parteijuhiks, alustas Käbin jõuliselt peale Karotamme ka teise oma viha objekti, Veimeri, vastu suunatud kompromiteerivate materjalide kogumist. Ka selles asjas jõudis ta eesmärgile, kui Veimer 1951. aastal Ministrite Nõukogu esimehe kohalt lahti lasti. Hiljem tegutses Veimer siiski muuhulgas ka Ministrite Nõukogu aseesimehena. Uueks esimeheks sai kümneks järgnevaks aastaks Venemaa eestlane Aleksei Müürisepp. 1944. aasta sügisel olid suurem osa rahvakomissaridest kohalikud eestlased, aga pärast 1950. ja 1951. aasta puhastusi olid 1952. aastal Ministrite Nõukogu 26 liikmest 17 Venemaa eestlased ja 9 venelased. Ükski Eestimaa eesdane ei saanud oma kohale jääda. Eesti NSV formaalselt kõrgeim seadusandlik organ oli Ülemnõukogu, mille ülesannetesse kuulus ka seaduste väljaandmine
ennetähtaegne vanaduspension; 3) töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses; 4) on ametis Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanema või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana; 5) peab sõltumatu isikuna avalik-õiguslikku ametit; 6) on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht; 7) on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana või on juriidilise isiku
annaabi.ee 
