aasta lõpus andis Keskriikidele teatud eelised (kadus sõdimine ühel rindel), ei suutnud see päästa Keskriike lüüasaamisest.. Ka Saksamaal levisid revolutsioonilised meeleolud, 1918. aasta novembris tekkis Saksa laevastikus mäss, mis levis kiiresti üle kogu maa, muutudes Novembrirevolutsiooniks. Pidevalt suurenesid majanduslikud raskused ning tüdimus sõjast. Keiser Wilhelm II põgenes riigist, kuulutati välja Saksa Vabariik. Nimetada Keskriikide lüüasaamise põhjusi 1) Ülekaal inimjõus Entente’i poolel 2) Teljeriikide Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria suhteline nõrkus. Saksamaa oli ainukesena äärmiselt tugev selles liidus. 3) Sakslastel nurjus sõja alguses „Blitzkrieg“ (äkksõda, kus taheti vallutada kiirelt Pariis), mis kulmineerus kurnamissõjaga. 4) Ümberpiiratud Teljeriikidel oli palju vähem võimalusi võitmiseks. 5) Sõda venis pikale, kuna sakslased olid paremad sõdurid ning neil oli lahinguväljal taktikaline üleolek
1222. aastal maabus Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. Eestlased, aga ehitasid 17 kiviheitemasinat ja kihutasid taani väed Saaremaalt. Võit motiveeris kõiki eestlasi ja vallutati tagasi suured maa alad. 1224. aastal, aga tulid uue jõuga sakslased ja eestlased ei suutnud enam vastupanna. 1227. aastal lõppes muistne vabadussõda Valjalas, kus eestlased andsid alla ja lasid ennast ristida. c) Tulemuseks oli eestlaste lüüa saamine, lüüasaamise põhi põhjuseks oli vastaste suur ülekaal nii meeste arvult kui välja poolest. Eestlastel polnud varem vaja olnud plaanipärast sõda pidada ja ka see kindlasti sai otsustavaks muistsetele eestlastele. Samuti polnud erilisi suhteid teiste riikide vahel ja maakondade vahelised suhted ei olnud samuti tugevad, mis oleks võimaldanud paremat koostööd.
maailmapilt ja muutus ellusuhtumine. 5. Impeeriumide lagunemine: Venemaa impeeriumist eraldusid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Bessaraabia e. Moldaavia (liitus Rumeeniaga) ja Poola. Austria-Ungari lagunes: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. Saksamaa: Ida Saksa osa läks Poolale. Danzig ja Memel kuulutati vabalinnaks. Elsas ja Lotring läksid Prantsusmaale. Saarimaa läks rahvasteliidu kontrolli alla. 6. Piiride muutused Euroopas, ka kaardil: 7. Nelikliidu lüüasaamise põhjused: 1) Antandi inim- ja majanduslikud ressursid ületasid Saksa ja tema liitlaste omi. 2) Sõda venis ja Saksa pidi sõdima kahel rindel. 3) Saksa väejuhatus ei hinnanud kainelt oma ja vastase jõude. 4) Revolutsioonide laine Euroopas laostas armeed ja tagalat. 8. Miks oli I maalimasõda uut tüüpi sõda. 1) I maailmasõda oli uut tüüpi sõda, sest vastamisi olid miljonilised armeed. Nende varustamine relvadega, laskemoonaga, mundritega ja toiduga oli
eestlased ristiusustada ja kehtestada siin Taani võim. 6. Kaupo-Liivlaste vanem. Hukkus Madisepäeva lahingus 7. Lembitu- Sakala vanem. Koondas vägesid Madisepäeva lahinguks, kus ta hukkus. 8. Johan I- Rootsi kuningas, kes vallutas Lihula linnuse. 9. Vjatsko- Koknese vürst, kes aitas kaitsta Tartut. 10. Henrik- kroonik ja Saksa preester. Tegutses Põhja-Läti aladel. Eestlaste lüüasaamise põhjused 1. Sõjaline ülekaal oli vastastel. 2. Ordurüütlid olid väljaõppinud sõjamehed. 3. Ordulastel oli tolle aja kõige parem ja täiuslikum relvastus. 4. Eestlastel tuli lisaks sakslastele võidelda ka Taani ja Rootsiga. 5. Roomakatolikukirik toetas vallutussõda. 6. Vallutajad olid head diplomaadid. 7. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. 8
7. Millistest arheoloogilistest allikatest pärinevad meie teadmised muinasaja kohta? Muinasaja kohta andmeid on kogutud etnograafia, lingvistika, antropoloogia ja muude ajaloo abiteaduste abil. 8. Millistest kirjalikest allikatest pärinevad meie teadmised muinasaja kohta? Eestlaste elu ja tegevuse kohta on ka kirjalike andmeid, mis dokumenteeriti kroonika näol ristisõdijate poolt vallutussõdade ajal. Ülesanne nr.4 Loetle eestlaste lüüasaamise põhjused muistses vabadusvõitluses alustades kõige olulisema põhjusega ja edasised järjestada samuti olulisuse alusel tähtsamast vähemtähtsatele liikudes. (min 6) 1. Eesti vallutati süstemaatiliste rüüsteretkedega, mis kestsid seni kuni murti eestlaste sõjaline vastupanu ja kurnati nende majanduslik kandejõud. 2. Eestlastel polnud riik veel välja kujunenud ja sidemed üksikute maakondadega olid nõrgad. 3
Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid
kogu Mandri-Eesti. · 1227 ristisõdijate ja ristitud eestlaste vägi vallutas tormijooksuga Muhu linnuse ja sundis alistuma Valjala linnuse kaitsjad. Muistse vabadusvõitluse lõpp. Lõplik maa jaotamine toimus Stensby lepinguga 1238 pärast Saule lahingut 1236, kus lakkas olemast Mõõgavendade ordu, mis kujundati ümber Saksa ordu Liivimaa haruks. Algas Vana Liivimaa ajajärk. 6) Eestlaste lüüasaamise põhjused. Mul ainult põhjused, mitte analüüs! · Eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev. · Vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed). · Maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu; eestlased alistati maakondade kaupa. · Eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega sakslased, liivlased, latgalid, taanlased, rootslased, venelased.
annaabi.ee 
