Järgnevas referaadist käsitlen teemasid, mis puudutavad helivaljust ja müra keskkonnas. Referaat on tehtud vabale netientsüklopeediale Vikipeedia ja keskkonnafüüsika praktikumi juhendile toetudes ning eeldab, et antud teemaga on praktikumi jooksul lähemalt tutvust tehtud. Mina kahjuks praktikumi käigus kuuldelävede ja müra taseme mõõtmisega kokku ei puutunud, kuna vastavad aparaadid olid lihtsalt vigased. Seega piirdub minu ettekanne üldise informatsiooniga ning ei lasku arvutustesse. Referaadis toon aga välja ka mõned põhivalemid. Enne, kui põhiteemade juurde pöördun, räägin natuke ka helist kui füüsikalisest nähtusest ning selle omadustest. Heli Heli on keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus - pikilaine, tahkes - ka ristlaine) võnkumine, mis levib õhus kiirusega 344 m/s. Füsioloogiliselt suudab normaalse kuulmisega inimene tajuda õhus levivaid helisid võnkesagedusega 16 kuni 20 000 Hz (väikelapsed isegi kuni 40 000 Hz)
Selgitage, mille poolest erinevad raskuskeskmed, mis on leitud I, II ja III variandi kohaselt. I variandi kohaselt on arvestatud raskuskeskme arvutamisel kõiki maaüksusel asetsevaid kõlvikuid. II variandi puhul on raskuskeskme leidmisel arvestatud ainult tootmises osalevaid kõlvikuid (mets, looduslik rohumaa ning põllumaa). Tootmises mitteosalevad kõlvikud jäetakse välja, sest need ei peaks mõjutama tootmiskeskuse asukohta. III variandi puhul on arvutustesse kaasatud ka veokoormuskoefitsent, sest erinevatelt kõlvikutelt tuleb vedada erineval hulgal ja tihedusega veoseid. Koefitsendiks arvestatakse põllumaa puhul 1, metsamaa puhul 0,25 ja looduslik rohumaa 0,5. Koefitsent näitab, et võrreldes põlluga tekib rohumaal poole võrra vähem ja metsas võrra vähem veoseid. Kuhu Teie soovitate rajada talu tootmiskeskuse ja miks? Talu tootmiskeskuse soovitaks rajada punkti II, mis asetseb põllumajanduskõlvikute suhtes kõige kesksemal kohal
= 40,89g/mol-44,0g/mol= -3,11 %= 32,29875 n(CO2)==0,01 mol M(CO2)= M= Kokkuvõte Katse eesmärgiks oli hinnata kui palju erineb katses mõõdetava süsinikdioksiidi molaarmass tegelikust molaarmassist, milleks on 44,0 g/mol. Katse põhjal tuli molaarmassiks esimese arvutuskäigu järgi 40,89g/mol. Teise arvutuskäigu järgi tuli molaarmassiks 54,7g/mol ja kolmanda arvutuskäigu ehk Clapeyroni võrrandi järgi tuli selleks 41,33 g/mol. Ebatäpsused võisid tulla arvutustesse sisse, kas arvutamisel ümardamiste tõttu või katse käigus mõningatel juhtudel, nt. kolvi mahu mõõtmisel mõõtesilindriga. Kuna esimese arvutuskäigu tulemus oli suhteliselt sarnane päris molaarmassiga saab sellist katseviisi kasutada gaaside molaarmasside arvutamiseks. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk Töö ülesandeks on metalli (magneesiumi) massi määramine katses vabanenud vesiniku põhjal
D= M(CO2)=29,0* 1,5=43,5g/mol = 43,5g/mol-44,0g/mol= -0,5 %= n(CO2)==0,01 mol M(CO2)= M= Kokkuvõte Katse eesmärgiks oli hinnata kui palju erineb katses mõõdetava süsinikdioksiidi molaarmass tegelikust molaarmassist, milleks on 44,0 g/mol. Katse põhjal tuli molaarmassiks esimese arvutuskäigu järgi 43,5g/mol. Teise arvutuskäigu järgi tuli molaarmassiks 57g/mol ja kolmanda arvutuskäigu ehk Clapeyroni võrrandi järgi tuli selleks 42,5 g/mol. Ebatäpsused võisid tulla arvutustesse sisse, kas arvutamisel ümardamiste tõttu või katse käigus mõningatel juhtudel, nt. kolvi mahu mõõtmisel mõõtesilindriga. Kuna esimese arvutuskäigu tulemus oli suhteliselt sarnane päris molaarmassiga saab sellist katseviisi kasutada gaaside molaarmasside arvutamiseks. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk Töö ülesandeks on metalli (magneesiumi) massi määramine katses vabanenud vesiniku põhjal
Kokkuvõte: Katse eesmärgiks oli hinnata kui palju erineb katses mõõdetava süsinikdioksiidi molaarmass tegelikust molaarmassist, milleks on 44,0 g/mol. Katse põhjal tuli molaarmassiks esimese arvutuskäigu järgi 43,54g/mol. Teise arvutuskäigu järgi tuli molaarmassiks 43,8 g/mol ja kolmanda arvutuskäigu ehk Clapeyroni võrrandi järgi tuli selleks 42,21 g/mol. Katse süstemaatiline viga on 1,13%. Ebatäpsused võisid tulla arvutustesse sisse, kas arvutamisel ümardamiste tõttu või katse käigus mõningatel juhtudel, nt. kolvi mahu mõõtmisel mõõtesilindriga, viltpliiatsiga märke tõmbamine kolvile, vee valamine kolvi. Lisaks pole kolvist võimalik kogu õhku välja saada ja korgi hermeetilisus pole kindel. EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 2 Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal.
Kokkuvõte ja järeldused Katse eesmärgiks oli hinnata kui palju erineb katses mõõdetava süsinikdioksiidi molaarmass tegelikust molaarmassist, milleks on 44,0 g/mol. Katse põhjal tuli molaarmassiks esimese arvutuskäigu järgi 44,95g/mol. Teise arvutuskäigu järgi tuli molaarmassiks 45,38 g/mol ja kolmanda arvutuskäigu ehk Clapeyroni võrrandi järgi tuli selleks 44,7 g/mol. Katse süstemaatiline viga on 0,95 ja suhteline viga 2,2 %. Ebatäpsused võisid tulla arvutustesse sisse, kas arvutamisel ümardamiste tõttu või katse käigus mõningatel juhtudel, nt. kolvi mahu mõõtmisel mõõtesilindriga, viltpliiatsiga märke tõmbamine kolvile, vee valamisel kolvi. EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 2 Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
arvestatud ka laeva prahtimise või järelmaksuga tekkivaid kulusid. On eeldatud, et laev on firma oma. Laeva hooaeg on ainult 6 kuud. Ülejäänud pool aastat laeva kai ääres seismine on ainult kahjum. Kindlasti saaks teha vahepeal eri reise näiteks Visbysse ning võibolla ka kuskile mujalegi, mis aitaks tõsta kasumit. Laevaks on valitud ka reaalne olemasolev laev. Reaalselt võiks liini jaoks ehitada vastava laeva, mis arvutuste järgi võiks olla väiksem ning ökonoomsem. Praegustesse arvutustesse on sisse arvestatud ka dotatsioon, mida loodetakse anda esimesed 3 aastat ja hiljem loodetakse, et liin jääb kasumile ka ilma selleta. Seda ei oska praegu keegi eriti ennustada kuna seda liini pole reaalselt testitud. Sellele projektile on lubanud ka Läti riik õla alla panna ja siis võibolla oleks võimalik loota ka suuremat dotatsiooni. Liin iseenesest on võimeline konkureerima auto sõiduga Kuressaarest Riiga. Sõit Kuressaarest
102 Pa∙ 0,304 l Kokkuvõte Katse eesmärgiks oli hinnata, kui palju erineb katses mõõdetava süsinikdioksiidi molaarmass tegelikust molaarmassist, milleks on 44,0 g/mol. Katse põhjal tuli molaarmassiks esimese arvutuskäigu järgi 40,02 g/mol. Teise arvutuskäigu järgi tuli molaarmassiks 40,8 g/mol. Kolmanda arvutuskäigu ehk Clapeyroni võrrandi järgi tuli selleks 40,36 g/mol. Ebatäpsused võisid tulla arvutustesse sisse, kas arvutamisel ümardamise tõttu või katse käigus mõningatel juhtudel, nt. kolvi mahu mõõtmisel mõõtesilindriga. Kuna esimese ja teise arvutuskäigu tulemused olid sarnased päris molaarmassiga saab selliseid katseviise kasutada gaaside molaarmasside arvutamiseks. Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega
F=fxq kus: F prahiraha üldsumma f prahihind q lastikogus Prahihind ühe tonni toornafta kohta marsruudil Primorsk-Rotterdam on umbes 18.5 eur F= 18.5*42 000 = 777 000 eur ühe laeva kohta 777 000 * 2 = 1 540 000 eur kahe laeva kohta 18.5 * 2 000 000 = 37 000 000 eur - aastas 23 Mitteplaneeritavaid tulusid, näiteks, surnud prahiraha (Dead Freight) või demeredzi, arvutustesse reeglina ei lülitada. Laevapere ülalpidamine: Laeval ,,DELTA PIONEER " on 30 pereliiget. Iga laevapere liige saavad erinevat palga, mis koosneb reisist (PRIMORSK-ROTTERDAM). Kogu laevapere töötasu ühe kuu jooksul on umbes 130 000 EUR. Kuna kuus laev teeb 2 reisi siis ühe reisi jooksul laevapere töötasu on umbes 65 000 eur. Aasta jooksul 1 560 000 eur. Laevapere vahetus toimub 6 korda aastas, sõltumata meeskonna ametist. Ühe meremehe vahetus Primorskis maksumus on umbes 150 EUR
TALO-90 vt. edasi Lk 11 teine pool ELJ ehituskulude liigitamise juhend toodud 10.09.98 Sisaldab 1) ehitusekulude liigitus (tabel 1); 2) töövaldkondade liigitus (tabel 2); 3) jaotus kuluartikliteks (punktis 5) Ei kehti ehituse kohta, vaid üldehituse kohta näiteks teed. Kulud jaotatakse töötasu; def. materjali ja konstruktsiooni maksumus ning transpordi kulud; kulud eh. masinatele. Ehituse kogu kulud koosnevad kõigi huvirühmade kulude summast. Kulud tuleb arvutustesse võtta mahuliselt eraldatud osast, tuleb koostada kuluarvutused iga osa kohta eraldi. Kuluarvutuse koostamisel arvestada kulude ja hindade momenditeest märkides aine koostamise ajas. Kui kulud on prognoositud ehituse viimistluse ajal mingil muul tasemel tuleb sellele viidata. Tellija võib mõnda pakkumise kutse dokumentides järgmiste kuluartiklite väljatoomist: 1.töötasu 2. Materjalid 3. Masinad 4. Sots- ja ravikindlustusmaks 5. Ehituse üldkulud ja kasum 6. Kindlustus ja tagatiskulud 7
vanema genotüüp ühel 64-st järglasest). Just selline suhe ilmnes Nilsson-Ehle'i katsetes. Kui tegemist on nelja sõltumatu alleelipaari lahknemisega, peaks vanemtüüp ilmnema sagedusega 1/256, viie puhul aga sagedusega 1/1024. East analüüsis katsetes tubakataimedega 444 F 2 põlvkonna järglast ja ei leidnud sealt ühtegi, kes oleks väliselt identne ühega vanematest. Hiljem selgus, et tubakataimede õite pikkust kontrollivad 9 erinevat alleelipaari. Sellistesse arvutustesse tuleb siiski suhtuda ettevaatlikkusega, sest alati ei ole erinevate geenide mõju fenotüübile võrdne. Samuti võivad osa geene olla omavahel aheldunud. Lisaks tuleb arvestada keskkonna mõju. Resistentsus DDT-le on tunnus, mida kontrollivad mitu geeni. Putukad muutuvad DDT-le resistentseteks. Näiteks toakärbse populatsioonist oli algselt resistentne DDT-le 5% ning 6 aastat pärast regulaarset DDT-ga kokkupuudet juba 50%. Resistentsust DDT-le põhjustavad neli erinevat mehhanismi:
vanema genotüüp ühel 64-st järglasest). Just selline suhe ilmnes Nilsson-Ehle'i katsetes. Kui tegemist on nelja sõltumatu alleelipaari lahknemisega, peaks vanemtüüp ilmnema sagedusega 1/256, viie puhul aga sagedusega 1/1024. East analüüsis katsetes tubakataimedega 444 F 2 põlvkonna järglast ja ei leidnud sealt ühtegi, kes oleks väliselt identne ühega vanematest. Hiljem selgus, et tubakataimede õite pikkust kontrollivad 9 erinevat alleelipaari. Sellistesse arvutustesse tuleb siiski suhtuda ettevaatlikkusega, sest alati ei ole erinevate geenide mõju fenotüübile võrdne. Samuti võivad osa geene olla omavahel aheldunud. Lisaks tuleb arvestada keskkonna mõju. Resistentsus DDT-le on tunnus, mida kontrollivad mitu geeni. Putukad muutuvad DDT-le resistentseteks. Näiteks toakärbse populatsioonist oli algselt resistentne DDT-le 5% ning 6 aastat pärast regulaarset DDT-ga kokkupuudet juba 50%. Resistentsust DDT-le põhjustavad neli erinevat mehhanismi:
ebaloomulikele tendentsidele kirjastusühisuse majandamisel tähelepanu. Postimees oli 1930. a-ni ainus suur leht, mis oli eraisiku omanduses, kuna Tõnisson hoidis seda eesmärgipäraselt äriliste mõjude alt eemal. 1928 oli äriseis nigel, kuid ärijuht soovitas tungivalt trükikoja uuendamist (P rotats- masin oli 1909. aastast). Ärijuhi liigne optimism (lootis maj madalseisu ajal, et värvitrükis P suudab võita tuhandete kaupa lugejaid juurde) ja teiste süvenematus tema arvutustesse tingis kahjumi suurenemist veelgi (eriväljaannete ülalpidamine), tellijate arv vähenes, kuigi üksiknr-te ost suurenes... JT lootis alati, et asjad lahenevad iseenesest. 1930. a juulist sai P väljaandjaks KÜ Postimees. JT sisuliselt kinkis Postimehe ühisusele, et maj olukorda päästa. Ärijuht viitas P raskepärasele sisule, kuid JT soovis jätkata õpetliku sisu pakkumist. JT oli ÜLIKRIITILINE kommertsialiseerunud E ajakirjanduse vastu ega lubanud Postimehe sisul kalduda
annaabi.ee 
