planeeritud otstarbel ettenähtud hooldusabinõusid kasutades, ilma olulise vältimatu remondita 7. Millised võiks olla renoveeritava hoone kandekonstruktsioonide kandevõime reservid? Koormuste ja mõjutuste analüüs, jõudude ümberjaotuse arvestamine. Ülekoormus-, dünaamika- ning töötamistingimuste tegurite kontroll. Materjali füüsikaliste, keemiliste omaduste kontroll, eesmärgiga suurendada arvutuslikke tugevusi. Tegelike arvutusskeemide analüüs. Ruumliku ja komplekstöö arvestamise võimalus. Konstruktsiooni arvutamine elektron arvutil, arvestades ruumlikkust, dünaamikat. Materjali elestoplastse töö arvestamine. Geomeetriliste ja füüsikaliste mittelineaarsuste arvestamine. Tegelike pingete ja kandevõime määramine konstruktsiooni katsetamisel mittepurustavate meetoditega. 8. Ehitiste ja konstruktsioonide tehnilise seisundi uurimise üldised meetodid
kasutatakse planeeritud otstarbel ettenähtud hooldusabinõusid kasutades, ilma olulise vältimatu remondita 5. Millised võiks olla renoveeritava hoone kandekonstruktsioonide kandevõime reservid? Koormuste ja mõjutuste analüüs, jõudude ümberjaotuse arvestamine. Ülekoormus-, dünaamika- ning töötamistingimuste tegurite kontroll. Materjali füüsikaliste, keemiliste omaduste kontroll, eesmärgiga suurendada arvutuslikke tugevusi. Tegelike arvutusskeemide analüüs. Ruumliku ja komplekstöö arvestamise võimalus. Konstruktsiooni arvutamine elektron arvutil, arvestades ruumlikkust, dünaamikat. Materjali elestoplastse töö arvestamine. Geomeetriliste ja füüsikaliste mittelineaarsuste arvestamine. Tegelike pingete ja kandevõime määramine konstruktsiooni katsetamisel mittepurustavate meetoditega. 6. Ehitiste ja konstruktsioonide tehnilise seisundi uurimise üldised meetodid
muutumise tulemusena, habras purunemine, stabiilsuse kadu. Kasutuspiirseisund ei ole üldiselt ohtlik konstruktsioonile või tema ekspluateerijatele. Kasutuspiirseisundi määramise kriteeriumid lähtuvad kas esteetilistest kaalutlustest või muudest ekspluatatsiooninõuetest. Arvutusmudelid ja skeemid Konstruktsiooni arvutamine toimub tema idealiseeritud tööskeemi alusel. Selleks et rakendada tehnilise mehaanika skeeme tuleb kõigepealt konstruktsioonile leida temale sobiv tööskeem. Arvutusskeemide määramisel on suur tähtsus arvutustulemustele ja kogu projekteerimisele. Projekteerijal peab olema suur kogemus ja oskus probleemi lahendada. 2. Ristlõike arvutuslikkude suuruste määramine -raskuskese, momendid (staatiline, inerts-) I=Summa S/A Tugevusarvutustes lähtutakse üldjuhul elastsusteooriast, arvutuste aluseks on ristlõikes leitudpinged. Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul
Tegelikkuses ei ole täpselt fikseeritud toereaktsiooni asukoht. Tala läbipaindest koormuse all tala horisontaalprojektsiooni pikkus lüheneb. Tala otsad lähenevad üksteisele, seda lähenemist takistab toepindadel tekkiv hõõrdejõud - talas tekkib sisemine tõmbejõud. Idealiseeritud skeemis võetakse see jõud tema väiksuse tõttu nulliks ja eeldatakse, et tala ots saab vabalt lii- kuda toel. Suurte koormuste ja karedate toepindade puhul peab tekkivat tõmbejõudu arvesta- ma. Arvutusskeemide määramisel on suur tähtsus arvutustulemustele ja kogu projekteerimisele. Projekteerijal peab olema suur kogemus ja oskus probleemi lahata, eraldada ebaoluline oluli- sest. 2.6 Osavarutegurite meetod 2.6.1 Üldiselt (1) Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormides EVS-EN tagatakse konst- ruktsioonide piirseisunditel põhinev töökindlus nn osavarutegurite meetodi abil. Osa- varutegurite meetodiga tuleb tõestada, et kasutades arvutusmudelites koormuste, materjalide
ristlõikes M moment y tekkivast hõõrdejõust normaaljõud ristlõikes M punkti kaugus keskjoonest I põhjustatud tõmbejõud talas moment y punkti kaugus ristlõike inertsimoment. nulliks ja eeldatakse,et tala keskjoonest I ristlõike Kivikonstr-de ristlõigete ots saab toel vabalt liikuda. inertsimoment. suurte pindade tõttu võib Arvutusskeemide Kivikonstruktsioonide nihkepinged nendel pindadel määramisel on suur tähtsus ristlõigete suurte pindade määrata : arvutustulemusele.JOONIS tõttu võib nihkepinged =V/A V põikjõud A 2.1 nendel pindadel määrata ristlõike pindala. lihtsustatult: Nihkepinge Elem-de purunemise 2
nR - posti ja riivide kinnitussõlmes olevate riivide(talade) arv (1 või 2) Ns - survejõud postis NR - survejõud riivis NP - survejõud pendelpostis (šarniirne kinnitus) Ns - survejõud konsoolpostis lP,i - pendelposti pikkus ls,i - konsoolposti pikkus PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 91/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Lihtsamate arvutusskeemide nõtketeguri β leidmine: lef = β ⋅ l k Kϕ + 2 β≈ k Kϕ + 4 K ϕ = 0 → β = 1,0 K ϕ = ∞ → β = 0 ,7
Nendel tingimustel on võimalik leida pinnasemassiivis väliskoormuse mõjul tekkivad pinged elastsusteooria meetodite abil. Elastsusteooria võimaldab määrata pinged muidugi ka kihilises ja anisotroopses pinnases, kuid analüütilised avaldused kujunevad keerukamateks ning eksperimentaalselt määratavate elastsuskonstantide suureneb. Kuna iga konstandi katseline määramine on seotud paratamatult mõõtmisvigadega, siis kasvab keerukamate arvutusskeemide kasutamisel ka arvutuse tulemuse, see on pingete määramise viga. Eelöeldu kehtib ka juhul kui pingete leidmiseks kasutatakse kaasaegseid arvulisi meetodeid nagu lõplike elementide või ääreelementide meetodit. Viimaste puhul on võimalik arvestada ka mittelineaarseid seoseid pingete ja deformatsioonide vahel, kuid pingete määramise usaldusväärsus sõltub lõppkokkuvõttes ikkagi sellest, kuivõrd õigesti on määratud nende seoste parameetrid.
annaabi.ee 
