h - ristlõike kõrgus vaadeldavas suunas. Sümmeetrilise armatuuriga ristlõikel tuleb surve korral minimaalseks üldiseks ekstsentrilisuseks võtta e tot = h / 30, kuid mitte vähem kui 20 mm, kus h on ristlõike kõrgus. Eraldi asetsevat elementi või konstruktsiooni koosseisus olevat elementi, mida arvutuse mõttes võib käsitleda eraldiseisvana, nimetatakse alljärgnevalt eraldiseisvaks elemendiks. 41. Eraldiseisva posti arvutuspikkus ja saledus, piirsaleduse olemus (p 4.1.2). Eraldiseisva posti saledus: =l0/i, kus l0 - elemendi arvutuspikkus; i - elemendi ristlõike inertsiraadius. Arvutuspikkus on elemendi deformeerunud kuju kirjeldamiseks kasutatav pikkus, seda võib määratleda ka nõtkepikkusena, so tegeliku elemendiga sama ristlõiget ja nõtkekoormust omava mõlemas otsas liigendkinnitusega ja konstantse normaaljõuga posti pikkusena.
II korrusel: NEd,II = NEd,III + pd + g5d,II = 773, 8 + 763, 0 + 19, 2 = 1556, 0kN (228) I korrusel: NEd,I = NEd,II + pd + g5d,I = 1556, 0 + 763, 0 + 20, 2 = 2339, 2kN (229) 5.2 Posti kandev~ oime kontroll 5.2.1 III korruse posti kandevo ~ime Posti pikkus: lcol = 3, 4m Posti arvutuspikkus: lo = · lcol = 0, 5 · 3, 4 = 1, 7m Konstruktsiooni h¨ alve: 1 1 1 = = = 100 · L 100 · 16, 2 402 Eraldiseisval postil v~ oib geomeetrilisi ekvivalenth¨albeid arvesse v~otta, suurendades pikij~
LOETLEDA PARAMEETREID. R on pinnase tugevusest sõltuv vundamendi kandevõime talla normaali suunas. R tuleb arvutada pinnase parameetrite arvutussuurustega, seejuures tuleb arvesse võtta koormuse ekstsentrilisuse ja horisontaalkomponendi mõju ning talla kuju. Vajadusel tuleb arvestada talla ja maapinna kalde ning süvise mõju. Valemites on kasutatud järgmisi tähiseid. a) geomeetrilised suurused: A´ - vundamendi talla arvutuslik pindala A = L´B´; L´ - talla arvutuspikkus L´ = L - 2eL; B´ - talla arvutuslaius B´ = B - 2eB; L - talla tegelik pikkus; B - talla tegelik laius; eL ja eB - vertikaaljõu ekstsentrilisus vastavalt talla pikema ja lühema külje suunas; d - talla süvis planeeritavast maapinnast või keldri põrandast (väiksem neist). b) pinnase omadused: γ´ - tallast allapoole jääva pinnase efektiivmahukaal (keskmine talla laiuse sügavuseni); γ1´ - tallast ülespoole jääva pinnase keskmine mahukaal;
h ristlõike kõrgus vaadeldavas suunas. Sümmeetrilise armatuuriga ristlõikel tuleb surve korral minimaalseks üldiseks ekstsentrilisuseks võtta etot = h / 30, kuid mitte vähem kui 20 mm, kus h on ristlõike kõrgus. Eraldi seisvat elementi või konstruktsiooni koosseisus olevat elementi, mida arvutuse mõttes võib käsitleda eraldiseisvana, nimetatakse alljärgnevas eraldiseisvaks elemendiks. 4.1.2 Eraldiseisva elemendi saledus ja arvutuspikkus l0 Eraldiseisva posti saledus , i kus l0 - elemendi arvutuspikkus; i - elemendi ristlõike inertsiraadius. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 58 Arvutuspikkus on elemendi deformeerunud kuju kirjeldamiseks kasutatav pikkus, seda võib määratleda ka nõtkepikkusena, so tegeliku elemendiga sama ristlõiget ja nõtkekoormust oma-
Eraldiseisvate postide tüübid: a - üksik eraldiseisev post; b- postid, mis on seotud mittepaigutuvate konstruktsioonidega; c eraldiseisva postina vaadeldav side- element; d jäiga kinnitusega postid mittepaiguvas konstruktsioonis. Hoonete korral võib vaadelda surutud elementi eraldiseisva postina ja lähtuda posti deformeerunud telje lihtsustatud kujust. Eraldiseisva posti saledus i = hef/i, h = hef/t (ristkülikulise ristlõikega), kus hef on elemendi arvutuspikkus; i on elemendi ristlõike inertsraadius ja t on ristlõike väiksem mõõt. Eraldiseisev post loetakse saledaks kui > u, kus piirsaledusteks u = 8 (ristkülikulisel ristlõikel). Posti ristlõike üldine ekstsentrilisus etot = e0 + ea + e2 , kus e0 = MSd / NSd; ea on juhuslik ekstsentrilisus ja e2 on teist järku ekstsentrilisus. Posti otsaristlõike kontrollimisel tuleb võtta etot > e0 + ea ja etot > h/20, kus h on ristlõike kõrgus kontrollitavas suunas.
Kui arvesse võtta ka maapinna ja vundamendi talla kalde ning süvise mõju, siis on valem pinnase kandevõime arvutamiseks dreenimata tingimuste puhul R / A = (2+)cuscicgcbcdc + q´ (4.2) ja dreenitud tingimuste puhul R / A = 0,5 B´Nysyiygybydy + q´Nqsqiqgqbqdq + c´ Ncscicgcbcdc. (4.3) Valemites on kasutatud järgmisi tähiseid. a) geomeetrilised suurused: A´ - vundamendi talla arvutuslik pindala A = L´B´; L´ - talla arvutuspikkus L´ = L - 2eL; B´ - talla arvutuslaius B´ = B - 2eB; L - talla tegelik pikkus; B - talla tegelik laius; eL ja eB - vertikaaljõu ekstsentrilisus vastavalt talla pikema ja lühema külje suunas; d - talla süvis planeeritavast maapinnast või keldri põrandast (väiksem neist). b) pinnase omadused: ´ - tallast allapoole jääva pinnase efektiivmahukaal (keskmine talla laiuse sügavuseni); 1´ - tallast ülespoole jääva pinnase keskmine mahukaal;
annaabi.ee 
