27. Rahavoolude juhtimise mudel on mõeldud ettevõtte poolt vajatava rahasumma selgitamiseks. Rahavarude juhtimise mudel on mõeldud ettevõtte poolt vajatava rahasumma selgitamiseks. 28. Faktooringu üheks tingimuseks on, et avansimäär on 30-50% faktoorile esitatud arvest. Faktooringu üheks tingimuseks on, et avansimäär on 60-90% faktoorile esitatud arvest. 29. Raha konversioonitsükli määramiseks kasutatakse kolmeastmelist arvutusmudelit. Raha konversioonitsükli määramiseks kasutatakse viieastmelist arvutusmudelit. 30. Likviidsus omab kahte olulist aspekti: jätkuv likviidsus ja raha likviidsus. Likviidsus omab kahte olulist aspekti: jätkuv likviidsus ja finantspaindlikkus. 31. LIFO meetodi puhul hinnatakse varud viimasena sissetulnud hinnas. FIFO meetodi puhul hinnatakse varud viimasena sissetulnud hinnas või LIFO meetodi puhul hinnatakse varud esimesena sissetulnud hinnas. 32
Reeglite ja otsustuspuude võrdlus näitab, et puu on tavaliselt ülevaatlikum, seda kasutataksegi mõnes ekspertsüsteemis reeglibaasist ülevaate saamiseks. Otsustuspuud saab kasutada/vaadata reeglibaasi spetsifikatsioonina 40. Närvivõrgud: närvivõrk ja selle kihid, neuron, tüüpilisi lävifunktsioone, rakendusi, närvivõrgud ja ekspertsüsteemid, närvivõrgud elusorganismis, ebakindluste esitamine närvivõrkudes, reeglid ja närvivõrgud, viis arvutusmudelit. Närvivõrk koosneb elementaarsetest töötluselementidest (neuronitest) ja nendevahelistest seostest. Neuronid ühendatakse närvivõrku, mis koosneb kahest või enamast kihist. Kahe kihi puhul tegemist sisend ja väljundkihiga, nende vahel võivad olla varjatud kihid. Närvivõrkudel on palju rakendusi, näiteks aktsiahindade prognoosimine, lõhna/värvi tuvastamine, allveelaevade avastamine sonari abil, käekirja lugemine, vigase toodangu diagnoos jne. 41
krediiti müügi tähtajad ja tingimused; 2)krediidianalüüs; 3)krediidiotsus; 4)sissenõudepoliitika. Raha konversiooni tsükkel: Kasutatakse ostjatelt laekumata arvete perioodi ja aegumisprotokolle ning analüüsitakse sissenõudmispoliitika muutuste mõjusid. Raha konversioonitsükkel päevades = tegevustsükkel päevades kreditoorse võlgnevuse käibevälde päevades Raha konversioonitsükli määramiseks kasutatakse viieastmelist arvutusmudelit. Esimene aste. Leitakse ostjate debitoorse võlgnevuse käibekordaja mis on müügikäibe ja ostjatelt laekumata arvete summade jagatis, iseloomustades mitu korda keskmiselt arved aastas kajastuvad laekuvad. Teine aste.Leitakse varude käibekordaja, mis iseloomustab mitu korda varud keskmiselt aasta jooksul käibivad. Kolmas aste. Määratakse kreditoorse võlgnevuse käibekordaja, mis näitab mitu korda keskmiselt aastas ettevõte tasub kreditoorset võlgnevust. Neljas aste.
Kohevas pinnases nihkedeformatsiooni mõjul pooriveesurve tõuseb ja tihedas pinnases langeb. Pooriveesurve muutus mõjutab efektiivsete normaalpingete suurust kuid ei mõjuta nihkepinge suurust. 21. Boussinesq´i- lahendus. Mindlin. Vundament (Jürgensoni pildid). 21. Boussinesq´i- lahendus. Mindlin. Vundament (Jürgensoni pildid). Boussinesq´i- lahendus Pinnasele mõjuvast vertikaalkoormusest põhjustatud pingete leidmiseks kasutatakse inseneripraktikas enamasti arvutusmudelit, mis vaatleb pinnast lineaarselt deformeeruva ühtlase isotroopse poolruumina. Ülesande pingete jaotusest sellises poolruumis tema pinnale mõjuvast koondatud jõust lahendas 1883. aastal Boussinesq, kes andis valemid kõigi pingekomponentide ja paigutuste kohta (joonis 6.3). P y x R z x r
3 Pinged kohalikust koormusest. Pinnasele mõjuvast = - m sin 2 geneesi järgi, terastikulise koostise alusel, plastsusomaduste järgi või võttes vertikaalkoormusest põhjustatud pingete leidmiseks kasut aluseks tugevuse ning kokkusurutavuse. Olenevalt kohalikest traditsioonidest inseneripraktikas enamasti arvutusmudelit, mis vaatleb pinnast ja ka esinevatest pinnaseliikidest kasutatakse erinevates riikides ja ka lineaarselt deformeeruva ühtlase isotroopse poolruumina - Boussinesq, Mohri diagramm - võimaldab hõlpsasti leida pinnal, mille kaldenurk on , erinevates ametkondades erinevaid klassifitseerimissüsteeme
Normaalselt konsolideerunud liiva K0 võib arvutada Jaky valemiga K 0 = 1 - sin (6.6) 6.3 Pinged kohalikust koormusest Pinnasele mõjuvast vertikaalkoormusest põhjustatud pingete leidmiseks kasutatakse inseneripraktikas enamasti arvutusmudelit, mis vaatleb pinnast lineaarselt deformeeruva ühtlase isotroopse poolruumina. Ülesande pingete jaotusest sellises poolruumis tema pinnale mõjuvast koondatud jõust lahendas 1883. aastal Boussinesq, kes andis valemid kõigi pingekomponentide ja paigutuste kohta (joonis 6.3). P y x R z x r