tõuseb 43%) tasks), mis suhtlevad omavahel ja Tüüpiliselt on signaalitöötlusalgoritmid esitatud Kahekordistub transistoride tihedus ümbruskonnaga Protsesside omadused blokkdiagrammidena, Ühe siirde energia väheneb 65% (50% Arvutusmudel defineerib nende moodulite Protsesside arv mis sobib väga hästi andmevoo võimustarbe käitumise ning Staatiline; semantikaga vähenemine 43% kiiruse tõusu juures) omavahelise suhtlemise Dünaamiline (Dünaamiliselt muutuv
ehitise, vundamendi ja pinnase koostööd. Mõnedel juhtudel on oluline hinnata võimalikku deformatsiooni suurust kandepiirseisundis. Seda peab tegema habraste ja deformeerudes nõrgenevate materjalide puhul nagu ülearmeeritud raudbetoon, tihedad (ületihenenud) ja tsementeerunud (jäikade teradevaheliste sidemetega)pinnased. 28. Geotehniline projekteerimine arvutuste teel Arvutuse eelduseks on: peab olema valitud antud tingimustele sobiv arvutusmudel; peavad olema teada koormused ja muud mõjurid (sundpaigutused, keskkonna muutused jne); pinnase ja ehitusmaterjalide omadused; geomeetrilised andmed pinnase ja ehituse kohta; paigutiste, deformatsioonide, kallete, prao laiuste ja vibratsioonide piirväärtused. vt ka loeng 3 lk 6 29. Ebaühtlasete deformatsioonide põhjused. Ebaühtlane vundamentide vajumine võib tekkida mitmesugustel põhjustel. Olulisemad nendest on
põhjustab pinnasetekstuuri põhjaliku muutuse (pinnas surutakse vundamendi alt välja). 4.3.2. Aluse vajumi arvutus Vajumi arvutus peab haarama nii hetkelist kui ka pikaajalist vajumist. Vajumite arvutamiseks on mitmeid erinevaid meetodeid. Meil kasutatakse põhiliselt tavalist summeerimismeetodit (kihikaupa summeerimine) või elastsusteooria valemit. 4.3.2.1. Elastsusteooria valemid Elastsusteoorial rajaneva meetodi aluseks on arvutusmudel, mis vaatleb pinnast lõpliku paksusega lineaarselt deformeeruva kihina. Arvestatakse kõigi pingekomponenetide mõju. Meetod on kasutatav vaid siis kui reaalsed pinnasetingimused vastavad arvutusmudeli eeldustele, tähendab lihtsa geoloogilise lõike korral, kus: - ühtlase pinnakihi paksus on 3 4 korda suurem talla mõõtmetest; - vundament toetub suhteliselt õhukesele ühtlasele pinnasekihile, mille all on praktiliselt kokkusurumatu pinnas.
ka mittekandekonstruktsioonidele; · ehitusviis: ehitustööde tegemise viis, näiteks ehitamine monteeritavatest detailidest, konstruktsioonide valamine monoliitsest betoonist jne.; · kandekonstruktsioon (kandetarind): organiseeritud kogum ühendata- vaid elemente, mis on projekteeritud tagama teatud lõpliku jäikuse; · konstruktiivne skeem (arvutusskeem): konstruktiivse süsteemi lihtsustatud skeem, arvutusmudel; · konstruktiivne süsteem: hoone vi rajatise kandeelemendid ja viis, kuidas neid eeldatakse üheskoos toimivat; · konstruktsiooni liik: konstruktsiooni (kande-)funktsiooni iseloomustav termin, näiteks tala, post, kaar, rippsild jne.; · konstruktsiooni tüüp: viide konstruktsiooni põhimaterjalile - näiteks raudbetoonkonstruktsioon, teraskonstruktsioon jne. Olulisemate terminite inglise-, saksa- ja soomekeelsed vasted on toodud tabelis 1.
7.3 Õhulekkekohad 78 8 Energiatõhusus 82 8.1 Energiatõhususe mõjurid 82 8.2 Meetodid 84 8.2.1 Analüüsitud tüüpelamu kirjeldus 84 8.2.2 Arvutusmudeli kirjeldus ja valideerimine 85 8.2.3 Ahju arvutusmudel 88 8.2.4 Energiatõhususarvutuste lähteandmed 90 8.2.5 Analüüsitud energiatõhususmeetmed 92 8.3 Energiaarvutuste tulemused 92 9 Põhimõttelisi renoveerimislahendusi 97 9.1.1 Välissein 99 9.1
Mj,Sd Mj,Rd 2 Mc,pl,Rd kus Mb,pl,Rd - tala arvutuslik plastne paindekandevõime; Mc,pl,Rd - posti arvutuslik plastne paindekandevõime. - pooltugev liide, mis on võimeline vastu võtma vajaliku suurusega arvutuslikku paindemomenti ja teisi sisejõude, kuid mis on liidetavast elemendist nõrgem. Tabel 7.1 Liidete mudelite tüübid Sisejõudude leidmisel kasutatav arvutusmudel Liite liik Elastne Nimeliselt liigend Jäik Pooljäik Jäik-plastne Nimeliselt liigend Täistugev Pooltugev Pooljäik ja pooltugev Elastoplastne Nimeliselt liigend Jäik ja täistugev Pooljäik ja täistugev
kinnitusvahendite auke ei tarvitse arvestada, kui eelnev tingimus on täidetud kogu tõmbetsooni ulatuses. Ristlõike surutud tsoonis olevaid kinnitusvahendite auke, ei tarvitse arvestada välja arvatud suurendatud ja piklikke poldiauke. 3. Lõikele - Arvutuslik põikjõud peab olema suurem kui arvutuslik lõikekandevõime. ( V Ed Vc , Rd ). Arvutusliku põikjõukandevõime arvutamisel tuleb arvestada kas arvutusmudel on plastne või elastne. I-profiili korral leitakse V Ed Af seina nihkepinge valemiga Ed = , kui 0,6 , kus Af on ühe vöö pindala Aw Aw ja Aw on seina pindala. Põikjõu ja väändemomendi üheaegsel mõjumisel tuleks plastse arvutusmudeli kohase lõikekandevõime määramisel väände mõju arvestamiseks vähendada kandevõimet. 4
annaabi.ee 
