N/m2. Tuulejõutegur määratakse valemiga c f = 2,5 (3) kus - saleduse redutseerimistegur, 0,73 (joon. 10.14.1 [1], = 1,0). 2 c f = 2,5 = 2,5 0,73 1,8 Arvutuslik pindala Aref on Aref = bh = 3 2 = 6 m2. Dünaamikategur cd 1 [1] (täpsustatud arvutusmetoodikat vt. [2]). Võrrandist (1) leiame tuulejõu suurust Fw = q ref c e ( z )c f Aref c d = 456 2,3 1,8 6 1 11,35 kN. 2. Samba ristlõike arvutus Arvutuslik paindemoment [3] l q2 52 M = Fw z + q ref b1 = 11,35 8 + 0,456 0,5 94 2 2 kNm kus posti ligikaudne laius on valitud b1 = 0,5 m.
20. Elektriajamite tööreziimide liigitus Elektriajami tööreziim on määratud tehnoloogilise protsessi iseloomuga, töömasina ehitusega, kuid ka valitud elektrilise juhtimis- j a reguleerimismeetodiga. Kuna nii tehnoloogilisi protsesse, töömasinaid kui ka elektriajamite lülitusi ning reglueerimisviise on väga palju, saame äärmiselt suure hulga mitmesusugseid tööreziime ning koormusdiagramme. Et hõlbustada orienteerumist ning ühtlustada arvutusmetoodikat., on välja töötatud tööreziimide liigitus, mis võimaldas sütematiseerida nende arvutusmeetodeid. S1 Kestevreziim S2 Lühiajaline reziim S3 Vaheajaline reziim S4 Vaheajaline reziim olulise soojenemisega käivitusel S5 Vaheajaline reziim olulise soojenemisega käivitusel ja elektrilisel pidurdusel S6 Koormusmuutlik reziim S7 Suunamuutlik reziim S8 Kiirusmuutlik reziim
Standardis EVS 908-1:2010 42. Kuidas ja miks on oluline välispiirde soojusjuhtivust korrigeerida? Sellepärast, et paljud tegurid võivad mõjutada ja suurenda välispiirde soojusjuhtivust, näiteks külmasillad, õhupilud, mehaanilised kinnitid, soojustuse õhujuhtivus. Leitakse vastavatele vigadele parandid ja liidetakse nende väärtus seina algsele U-arvule. 43. Miks ei saa pinnasega kokkupuutes olevate välispiirete puhul rakendada standardis EVS 908-1:2010 arvutusmetoodikat? Sellepärast, et pinnasega kokkupuutes olevate välispiirete arvutamisel peab arvestama ka pinnase soojuserijuhtivuse ning maapinnast kõrgemal asuvate seinte kogupaksusega. 44. Mida me mõistame külmasilla all? Külmasild on tarindi osa, mille soojusjuhtivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojusjuhtivusest. Külmasild tekib hoone välispiirde soojustuse kohaliku nõrgenemise tulemusena, mis põhjustab soojusvoo suurenemist ja tarindi sisepinna temperatuuri alanemist. 45
Standardis EVS 908-1:2010 42. Kuidas ja miks on oluline välispiirde soojusjuhtivust korrigeerida? Sellepärast, et paljud tegurid võivad mõjutada ja suurenda välispiirde soojusjuhtivust, näiteks külmasillad, õhupilud, mehaanilised kinnitid, soojustuse õhujuhtivus. Leitakse vastavatele vigadele parandid ja liidetakse nende väärtus seina algsele U-arvule. 43. Miks ei saa pinnasega kokkupuutes olevate välispiirete puhul rakendada standardis EVS 908-1:2010 arvutusmetoodikat? Sellepärast, et pinnasega kokkupuutes olevate välispiirete arvutamisel peab arvestama ka pinnase soojuserijuhtivuse ning maapinnast kõrgemal asuvate seinte kogupaksusega. 44. Mida me mõistame külmasilla all? Külmasild on tarindi osa, mille soojusjuhtivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojusjuhtivusest. Külmasild tekib hoone välispiirde soojustuse kohaliku nõrgenemise tulemusena, mis põhjustab soojusvoo suurenemist ja tarindi sisepinna temperatuuri alanemist. 45
(koeffitsiendid a, b ja c sõltuvad materjalist ning on leitavad kirjandusest harilikule terasele: a = 310 MPa; b = 1.14 MPa; okaspuidule: a = 29.3 MPa; b = 0.194 MPa); · väikese saleduse korral, s.t. kui < 60 , rakendatakse CR = lim . lühikese varda arvutusmetoodikat: 13.3.3. Stabiilsusülesanded. Näide 13.3.3.1. Stabiilsuskontroll Kontrollida olemasoleva varda stabiilsust Antud: - koormus F; - varda pikkus l; - materjal ja lubatav survepinge []; - ristlõike parameetrid A ja I; - otste kinnitusviisist sõltuvad varda - nõutav nõtke varutegur [S]N. pikkuse redutseerimistegurid µ;
RP089 2. näitajate arvutamine ja nende tõlgendamine (interpreteerimine) sellel etapil kasutatakse 3 analüüsi liiki, kus tuleb rakendada taustsüsteemi: a. näitajate lihtanalüüs arvutatakse ettevõte finantsnäitajaid ning võrreldakse erinevate perioodide saadud tulemusi: - võib võrrelda ettevõte näitajaid tootmisharu keskmiste näitajatega. Keskmiste puhul tuleks teada keskmise arvutusmetoodikat; - võib võrrelda konkurentide näitajatega; - võib võrrelda erinevate plaanide või normatiividega. NB! Tuleb hinnata normatiivide põhjendatust. b. struktuuri analüüs ehk vertikaalanalüüs arvutatakse aruandeüksuste kirjete osakaalud mingi terviku suhtes. Vertikaalanalüüsi tulemused on võrreldavad ka erineva suurusega ettevõtete vahel. c
20 t1 t2 t3 t2 t1 t, s 10 M2 M2 Joonis 6.12. Tõstevintsi koormusgraafik: M1 = 840 Nm, M2= 876 Nm, M3 = 870 Nm, t1 = 16,1 s, t2 = 5,4 s, t3 = 4,1 s. Koormust võime vaadelda muutliku kestevtalitlusena S1 ja rakendame vastavat arvutusmetoodikat. Arvutame töömasina ekvivalentse momendi ristkülikukujuliste lõikude jaoks M 12 t1 + 2 M 22 t 2 + M 32 t 3 M ekv = , t1 + 2t 2 + t 3 840 2 16,1 + 2 876 2 5,4 + 870 2 4,1 M ekv = = 856,7 Nm. 16,1 + 2 5,4 + 4,1 Trumli pöörlemissagedus on
A − juhtme ristlõige TA av TK av Tõmbe TK av normväärtused võib leida eelpool mainitud seosega TK av = β·T0 , kus vähendusteguri väärtused erinevat tüüpi mastidele annavad EEE. Osavarutegurina avariikoormustele soovitab Eurostandard EN 50341-1 (ja si- suliselt ka EEE) võtta 1,0. Kui on soov normtõmbed määrata täpsemini, tuleb kasutada spetsiaalset nn redutseeritud tõmbejõu arvutusmetoodikat (siin ei vaatle). ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 45 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE Juhtmete kinnitamisel kandemastidele koormust piiravate tarvikutega (liugklemmid, vabastavad klemmid, plokid) määratakse tõmbe TK av norm- väärtused tarvikute passiandmete alusel, kuid mitte suurematena eeltoodud valemiga arvutatud väärtustest.
annaabi.ee 
