Makroökonoomika osaeksam Juhend: valikvastustega ülesannetes on üks õige vastus; väite hindamiseks märkige kindlasti, kas väide on õige või vale; kui väide on vale, parandage õigeks või andke selgitus; arvutuslikes ülesannetes näidake kasutatavaid valemeid ja tähtsamaid arvutusi. 1. Riigi monopoolses pangas on nõudehoiuseid 1 000 000 r.ü. väärtuses, millest 20% on pangas reservina, mis jaotub võrdselt kohustusliku ja panga enda soovil hoitava lisareservi vahel, ülejäänu on aga juba välja laenatud. 1.1. Koostage panga bilanss arvestusega, et omakapital = 0 Aktiva Passiva Kassareserv: 200 000 Nõudehoiused: 1 000 000 Laenud: 800 000 OK = 0 1 000 000 1 000 000 1.2
12. Masina tootlikkus. Tootlikkus – masina kvaliteetse toodangu hulk ajaühikus. Sõltuvalt masina poolt antava toodangu iseloomust väljendatakse tema tootlikkust kas mahulise, kaalulise või tükitootlikkusena. Ajaühikuks on kas minut, tund, vahetus, kuu või aasta. 13. Masina teoreetiline tootlikkus. Ehk arvutuslik ehk konstruktiivne tootlikkus – määratakse minuti või tunnitootlikkusena masina pideval töötamisel, jõuallika max koormamisel arvutuslikes töötingimustes tingmaterjaliga ja tehnilise passi järgsete mahtude ja kiirustega. Arvutatakse 1) tsüklilise tööprotsessiga masinatel Ta=60*V1*n (60*toodangu maht*töötsüklite arv minutis) 2) pideva tööprotsessiga masinatel, mis väljastavad toodangut pideva vooluna Ta=3600*S*v (3600*materjalivoolu ristlõikepindala*materjali voolu liikumiskiirus) 3) pideva tööprotsessiga masinatel, mis väljastavad toodangut pidevalt portsjonite kaupa Ta=3600*V1*v/s (3600*ühe portsjoni
masina kvaliteetse toodangu hulk ajaühikus. Sõltuvalt masina poolt antava toodangu iseloomust väljendatakse tema tootlikkus kas mahulise, kaalulise või tükitootlikkusena. Ajaühikuks on kas minut, tund, vahetus, kuu või aasta. 32-Nimetage masinaile määratava tootlikkuse kategooriad 1. Teoreetiline e arvutuslik e konstruktiivne tootlikkus -- määratakse minuti või tunnitootlikkusena masina pideval töötamisel, jõuallika maksimaalsel koormamisel, arvutuslikes töötingimustes, tingmaterjaliga ja tehnilise passi järgsete mahtude ning kiirustega. Arvutatakse a) tsüklilise tööprotsessiga masinatel valemiga: Ta = 60 x V1 x n m3/t, milles: V1 -- ühe tsükliga väljastatava toodangu maht m3; n -- töötsüklite arv minutis -- n = 60 / tts; tts -- ühe töötsükli kestus sec. Töötsükli kestuse määramiseks on kaks võimalust: --arvutus-kogemuslik ja kronometraaz e töötsükli "pildistamine"
Tuule- koormuse kombinatsiooniteguri väärtuseks soovitab standard võtta 0,4. b) Suur tuule kiirus koos mõõduka jäitekoormusega ΨI·QIk . Jäitekoormustega seonduvaks suureks tuule kiiruseks võib sõltuvalt jäite liigist võtta 0,70 kuni 0,85 kordse projekteerimisel kasutatava tuule piirkiiruse. Üldiselt rakenda- takse jäitekoormuse kombinatsiooniteguri väärtust 0,35. 2.2.5 Temperatuuri mõjud Temperatuuri mõjusid arvestatakse erinevates arvutuslikes olukordades (koormusjuhtudel) järgmiselt: (a) Minimaaltemperatuur muude ilmastikumõjude puudumisel -40ºC (b) Tuule piirkiirusel ja jäite puudumisel -5 ºC (c) Mõõduka tuule kiiruse (0,6 kordse piirkiiruse) juures -15 ºC (d) Jäite olemasolul -5 ºC (e) Tuule ja jäite koostoimel -5 ºC. (f) Maksimaaltemperatuur +40ºC (g) Aasta keskmine temperatuur +5 ºC 2.3 MUUD KOORMUSED 2.3.1 Ehitus- ja hoolduskoormused
vaatluse käigus ja on põhjustatud vaatlusel kasutatavate vahendite ebatäiuslikkusest ning vaatlejate subjektiivsusest. Juhuslik viga on paljus seotud valimi juhuslikkusega ning seda on võimalik matemaatilise statistika meetodite abil hinnata ning selle mõju vähendada. Süstemaatilise vea tekkimise põhjuseks on halb või puudulik andmete kogumise tehnika. Töötlemisvead tekivad peale andmete kogumist ning seisnevad kas sisestusvigades või ka arvutuslikes vigades. Tegelikult erinevad üldkogumi ja valimi näitajad peaaegu alati. Korrektse uuringu korral on selle põhjuseks ainult valimite juhuslik varieeruvus, mida saab statistilise analüüsi meetodite abil hinnata ja arvesse võtta. 9.4 Objekt-tunnus maatriks Andmete efektiivne esitus on sageli väga tähtis, sõltumata sellest, kas andmete esitamine ise on lõppeesmärk või kasutatakse neid edaspidiseks analüüsiks ja järelduste tegemiseks. Põhiliselt esitatakse arvandmeid tabelitena