t kontuuridevalik fD = x¯1 x3 w ¯2 x x ¯4 In s ükski 3st sobivast kontuuridevalikust pole ülejäänud kahe suhtes parem / vaatleme, milleks arvutuvad leitud normaalkujud määramatuspiirkonnas. pole eelistatud, kuna kõik nad kasutavad 3 tk 4-ruudulisi kontuure ehk Milleks arvutub leitud MDNK funktsiooni määramatuspiirkonnas ? kõik nad annavad sama keerukusega KNK Kirjutame MKNK välja esimesest kontuuridevalikust: f D (0011) = ? f D (1110) = ? x 3 x4 ? kas leitud MDNK ja MKNK on teineteisega loogiliselt võrdsed ? x 1 x2 00 01 11 10 ? fD = fK ?
Ülejäänud kustuta ära. 2 3 2 5 3 2 3 3 4 1 4 2 NB! 5 5 5 1 Püstkriipsud: | avaldis | tähendavad avaldise 6 4 6 5 absoluutväärtust 7 3 7 3 ex tähendab eksponentfunktsiooni, kus e on naturaallogaritmi alus. 8 1 8 4 9 2 9 2 evatesse lahtritesse oma matrikli viimane number. Nende kaudu arvutub automaatselt umbrite järgi võtad allolevatest valemitest nud kustuta ära. is | tähendavad avaldise entfunktsiooni, kus e on s. Ruutvõrrandi lahendamine a 3 b 6 120 c 2 x1 -4.709006 100 x2 -5.42265 80 x y 5 107 60 4 74
Arvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" See tööleht kustutage ära. Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Ajavalemid kustutage ära. viimane nr a Sisestage paremal olevatesse lahtritesse oma 7 matrikli viimane (a) ja eelviimane (b) number. Nende kaudu arvutub automaatselt y nr ja z nr. Funktsioonide väärtused Nende numbrite järgi võtad allolevatest valemitest kaks varianti. Ülejäänud kustuta ära. a b x y z 3 3,75 -1 1,15330542 2,99447757 y 1 3 eelviimane b c y nr z nr 0 7 1 3
Informaatikainstituut Töö Andmed ja valemid Üliõpilane Õppemärkmik 120958 Õppejõud Kristina Murtazin Õpperühm viimane nr a Sisestage paremal olevatesse lahtritesse oma 8 matrikli viimane (a) ja eelviimane (b) number. Nende kaudu arvutub automaatselt y nr ja z nr. Funktsioonide väärtused Nende numbrite järgi võtad allolevatest valemitest kaks varianti. Ülejäänud kustuta ära. a b x y z 3 3,75 -1 -10,5264312 2,89837028 y 1 1 2 2 3
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut med ja valemid Õppemärkmik Vilipõld Õpperühm Korras!!! viimane nr a Sisestage paremal olevatesse lahtritesse oma 7 matrikli viimane (a) ja eelviimane (b) number. Nende kaudu arvutub automaatselt y nr ja z nr. Funktsioonide väärtused Nende numbrite järgi võtad allolevatest valemitest kaks varianti. Ülejäänud kustuta ära. a b x y z 3 3,75 -1 1,15330542 2,35856713 OK OK y 1 5 eelviimane
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Valemid Üliõpilane Matriklinumber Õppejõud Õpperühm Sisestage paremal olevatesse lahtritesse oma matrikli viimane (a) ja eelviimane (b) number. Nende kaudu arvutub automaatselt y nr ja z nr. Nende viimane nr eelviimane numbrite järgi võtad allolevatest valemitest kaks varianti. Ülejäänud kustuta ära. a b c y nr z nr 8 6 4 4 2 Funktsioonide väärtused Variandid
Andmed ja valemid Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Õppejõud Jüri Vilipõld Korras! a valemid ülikool ituut svahendid Matrikkel ****02 Õpperühm EALB11 Sisestage paremal olevatesse lahtritesse oma matrikli viimane (a) ja eelviimane (b) number. Nende kaudu arvutub automaatselt y nr ja z nr. Nende viimane nr eelviimane numbrite järgi võtad allolevatest valemitest kaks varianti. Ülejäänud kustuta ära. a b c y nr z nr 2 0 2 3 5 Funktsioonide väärtused Variandid
x ¯1 w ¯4 ) x ut MKNK: milleks arvutub leitud MKNK funktsiooni määramatuspiirkonnas ? r v f ( x 1 x 2 x3 x4 ) = ( x¯2 w x3 ) ( x3 w x¯4 ) ( x¯1 w x¯4 ) f K (0011) = ? A f K (1110) = ? tähistame leitud MDNK ja MKNK: u t
Töö Andmed ja valemid Üliõpilane Õppemärkmik õppejõud Õpperühm valemid ülikool stituut 2 viimane nr a Sisestage paremal olevatesse lahtritesse oma 2 matrikli viimane (a) ja eelviimane (b) number. Nende kaudu arvutub automaatselt y nr ja z nr. Funktsioonide väärtused Nende numbrite järgi võtad allolevatest valemitest kaks varianti. Ülejäänud kustuta ära. a b x y z 3 3,75 -1 14,5403039 -1,92107509 y Koostada Exceli valemid y ja z väärtuste arvutam on nimed juba määratud.
Töö Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm Õppemärkmik Õpperühm Sisestage paremal olevatesse lahtritesse oma matrikli viimane (a) ja eelviimane (b) number. Nende kaudu arvutub automaatselt y nr ja z nr. Nende viimane nr eelviimane numbrite järgi võtad allolevatest valemitest kaks varianti. Ülejäänud kustuta ära. a b c y nr z nr 0 4 4 5 2 Funktsioonide väärtused Variandid
Ülesanne. Andmed ja valemid Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Andmed ja valemid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm a valemid ülikool ituut EALB12 Sisestage paremal olevatesse lahtritesse oma matrikli viimane (a) ja eelviimane (b) number. Nende kaudu arvutub automaatselt y nr ja z nr. Nende viimane nr eelviimane numbrite järgi võtad allolevatest valemitest kaks varianti. Ülejäänud kustuta ära. a b c y nr z nr 9 8 7 2 3 Funktsioonide väärtused Variandid
pööre Dj) nimet. keha pöörlemise nurkkiiruseks. Liikumiste sõltumatuse printsiip-kehtib liitliikumise puhul, mis on saadud kolme koordinaattelje sihis toimuva sirgliikumise liitmise tulemusena, kusjuures liidetavad liikumised ( ja kiirused) on ükstei-sest sõltumatud (joon.10). Kiirendus- nimet. kiiruse muutumise kiirust. Normaalkiirendus- ristiolekut trajektooriga nim. normaalseks ja seda näitab ühikvektor n® , seega normaalkiirenduse suurus arvutub: an= =v2/r. Normaalkiirendus kirjeldab kiiruse suuna muutumise kiirust. Tangensiaalkiirendus- kui kiiruse suurus kasvab (dv/dt on pos.), siis wt on liikumisega samasuunaline, kui aga kiirus suuruse poolest ka-haneb (dv/dt on neg.) , on wt liikumisega vastassuunaline. Vektorit wt nim. tangensiaalkiirenduseks ja ta isel. kiiruse suuruse muutu-mist. Kui kiiruse suurus ei muutu, on tangensiaalkiirendus null ning w = wt. at = dv/dt = d(wR)/dt = R *dw/dt
Selleks tee kõigepealt hiireklõps juba arvutatud lahtril (vastusega), seejärel liigu hiirega sama lahtri alumisse paremasse nurka, hiire kuju muutub pisikeseks mustaks ristiks , nüüd hoides all hiire klahvi tõmba kuni Käibemaksu lahtrini. Nagu Sa märkasid tekkisid täitmata lahtrite kõrvale Summa lahtrisse nullid (0,00). Kuna Sa kopeerisid valemi ka nendesse lahtritesse, siis hiljem täites Koguse ja Hinna lahtri, arvutub summa automaatselt. Proovi! Käibemaksu jaoks tuleb esmalt kokku liita eelnevad lahtrid ja seejärel saadud summa korrutada 18%-ga. Käibemaksu arvutamiseks tee jällegi esmalt hiireklõps vastavas lahtris (siin E19), seejärel võrdusmärk ning kirjuta SUM (võid ka väikeste tähtedega), nüüd sulg (, sulu järele nende lahtrite vahemik, millest summa võetakse E12:E18 (võid ka ise hiireklahvi all hoides lohistada üle vastava piirkonna), nüüd sulgev sulg ) ja
Kuidas muutub ajaline intervall üleminekul ühest taustsysteemist teise, (kui ruumil intervall väheneb?) Intervall ei muutu üleminekul ühest inertsiaalsüsteemist teise. Mida püüdis Michelson 1881a. alates tõestada?Valguse kiiruse olenevust Maa liikumissuunast. Ta katsetes üritas leida absoluutset liikumist.Kuidas arvutub harmoonilise võnkumise faas? Harmooniliseks nim võnkumist ,milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaalse seaduspärasuse järgi. =0t+0 , 0 – algfaas , faas kirjeldab olukorda ,milles võnkuv keha antud hetkel viibib.Mida nimetatakse füüsikaliseks pendliks?Füüsikaliseks pendliks nimetatakse iga reaalset keha ,mis ripub kinnitatuna raskuskeskmega mitte kokkulangevast punktist.Ristuvate võnkumiste liitmine? Üldisel juhul tekivad väga keerulised trajektoorid. XXVI
z = z z = z t - x/c t = 1- 2 3) Kuidas muutub ajaline intervall üleminekul ühest taustsysteemist teise, (kui ruumil intervall väheneb?) Intervall ei muutu üleminekul ühest inertsiaalsüsteemist teise. 4) Mida püüdis Michelson 1881a. alates tõestada? Valguse kiiruse olenevust Maa liikumissuunast. Ta katsetes üritas leida absoluutset liikumist. 5) Kuidas arvutub harmoonilise võnkumise faas? Harmooniliseks nim võnkumist ,milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaalse seaduspärasuse järgi. =0t+0 , 0 algfaas , faas kirjeldab olukorda ,milles võnkuv keha antud hetkel viibib. 6) Mida nimetatakse füüsikaliseks pendliks? Füüsikaliseks pendliks nimetatakse iga reaalset keha ,mis ripub kinnitatuna raskuskeskmega mitte kokkulangevast punktist. 7) Ristuvate võnkumiste liitmine? Üldisel juhul tekivad väga keerulised trajektoorid.
T Periood – ühe täisvõnke aeg f Sagedus – täisvõngete arv ühes ajaühikus •Matemaatiline pendel (+ valem ja joonis) Matemaatiline pendel on pendli idealiseeritud mudel •• Kaalutu ja venimatu niit •• Riputatud ainepunkt (punktmass) •• Liigub etteantud tasandis •• Liikumist ei pidurda takistusjõud •§ Tasakaalu poole viiv jõud arvutub järgmiselt: § Matemaatilise pendli periood T •Füüsikaline pendel (+ valem ja joonis) § Füüsikaliseks pendliks nimetatakse iga reaalset keha, mis ripub kinnitatuna raskuskeskmega mittekokkulangevast punktist •§ Tasakaaluasendisse viiv jõud F põhjustab momendi Füüsikalise pendli periood oleneb • Pendli massist • Massi paiknemisest pendli kinnituspunkti suhtes
), siis w on liikumisega samasuunaline, kui aga kiirus suuruse poolest ka-haneb (dv/dt on neg.) , on w liikumisega vastassuunaline. Vektorit w nim. tangensiaalkiirenduseks ja ta isel. kiiruse suuruse muutu-mist. Kui kiiruse suurus ei muutu, on tangensiaalkiirendus null ning w = w . a = dv/dt = d(wR)/dt = R *dw/dt Normaalkiirendus- ristiolekut trajektooriga nim. normaalseks ja seda näitab ühikvektor n , seega normaalkiirenduse suurus arvutub: an= =v2/r. Normaalkiirendus kirjeldab kiiruse suuna muutumise kiirust. Kogukiirendus- a = at + an §10. Pöördenurk, nurkkiirus ja nurkkiirendus. Pöördenurk- ümber mingi telje 00 pöörleva absoluutselt jäiga keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, mille tsentrid asuvad pöörlemisteljel. Iga punkti raadiusvektor pöördub ajavahemiku t kestel ühesuguse nurga võrra, mis on kogu jäiga keha pöördenurgaks. Nurkkiirus- vektorilist kiirust w = lim t0 /t =
annaabi.ee 
