Arvuti - abimees või ajaraiskaja? Enamik inimesi teab, mis on arvuti ning oskab ka seda kasutada. Aina enam kasutatakse arvutit tööl, koolis, meelelahutuseks. Inimestele üldiselt meeldib arvuti. Aga kas arvuti on ikka nii hea? Kas elu oleks parem ilma arvutiteta? Nende ja paljude teiste küsimuste üle on kaua vaieldud. Arvutil on nii mitmeid plusse mõne raamatu või muu seesuguse ees: nimelt arvutiga on võimalik teha erinevaid esitlusi, otsida internetist infot. Internetist võib leida sama palju teavet kui entsüklopeediast, kui vahest isegi mitte rohkem. Internetti laetakse uued uudised ja faktid väga kiirelt üles, mis aitavad meil olla maailmas toimuvaga kursis. Juhul kui sul ei ole
Essee Internetivabaduselt esimene Elada internetivabaduselt juba kolmandat korda esimeseks valitud riigis, on päris uhke tunne. See, et Eesti on ületanud milleski endast mitmeid kordi suuremaid riike, juba kolm korda, on päris hea saavutus.20 aasta tagusest väikesest ja vaesest Ida-Euroopa riigist on saanud kübermaailma ja e-valitsemise liider. Keegi meist ei kujutaks arvatavasti ette elu ilma interneti ja arvutiteta. Eestis toimib internet üle kogu riigi, nii võid sa internetis olla kodus, koolis ja ka metsas. Suure interneti kasutajate arvu, laialt levinud e-kaubanduse ning inimeste ja organisatsioonide igapäevase elu osaks muutunud e-valitsuse teenustega on Eesti eeskujuks, kuidas vaba internet muutub ühiskonna arengu mootoriks. Piirangud interneti sisule ja ühendustele on Eestis ühed maailma leebemad. Sellest hoolimata on tugevate isikuandmete kaitse seaduste tõttu mõningaid sisu
alguse. Arvutid, mida sellel ajal kasutati olid väheste piiratud võimalustega ning aeglased. Tekkisid uue IT-firmad ning tootjad, kes hakkasid välja töötama uusi, parema riistvaraga seadmeid. Areng oli alguses aeglane, sest teadmised IT-valdkonnas olid vähesed ja see oli kogu ühiskonna jaoks uus väljakutse. Telefonid olid mõeldud helistamiseks ning sõnumite saatmiseks. Internetis käimine telefoniga kõlas muinasjutuna. Tänasel päeval on raske kujutada ette elu ilma telefonide ja arvutiteta. Need muudavad meie elu igal sammul lihtsamaks ning säästavad aega. Nutitelefon on muutumas kaasaskantavaks arvutiks. Tegevuste arv, mida nutitelefoni abil teha ei saa, on väga väike. Telefonide kaamerad on võimelised tegema paremaid pilte, kui spetsiaalsed kaamerad. Koolis on nutitelefon väga hea abimees igas õppeaines. Keele tundides on kasutamiseks saadaval erineva otstarbega sõnastikud ja matemaatika tundides on telefon taskuarvuti asendajaks. Iga probleemi korral
suurt rõhku anti ka inimese elukvaliteedi ning heaolu parandamisele ning arendamisele. Üheks murrangulisemaks leiutiseks on kübertehnika ning eelkõige arvuti. 1971. Aastal loodi firmas INTER mikroprotsessor mis võimaldas mõne aasta pärast alustada personaalarvutite tootmist. Arvutitest on saanud tänapäeva elu ühed väga olulised osad ning suur osa tänapäeva Eesti ühiskonnast ei kujutaks enam isegi elu ette ilma arvutiteta. Samas on toonud arvutid meieni ka negatiivseid jooni, näiteks 21. Sajandil on suurenenud laste ärevus ning käitumishäired kuna arvutist tuleb lastele ka palju vägivalda, samuti hakkab inimestel ära kaduma oskus suhelda väljaspool internetimaailma ning maailm mis on ühe kasti sees võib saada inimestele uueks koduks, kinnisideeks ning sõltuvuseks. Ka 20.sajandi keemiatööstuses on olnud suuri edusamme ning avastusi. On olnud vapustavaid
Kolmandaks märkimisväärseks faktiks on kindlasti küberneetika, mille alla kuuluvad arvutid ning kõik muud tehnikaimed. See on tihedalt seotud arvutite kasutuselevõtmisega ja nende levikuga, pealegi on see kiirendanud leiutiste rakendamist tunduvalt. Kõik see poleks aga olnud midagi ilma elektroonika arenguta, kuna juba mõni aeg hiljem oli võimalik toota professonaalarvuteid. Veidi halb ongi asja juures see, et tänapäeva elu pole võimalik enam ette kujutada ilma arvutiteta. Levivad viirused ning muud tüssamised läbi interneti. See on kindlasti negatiivne kuid on olemas tõrjevahendid, millega on võimalik kaitsta oma arvuteid häkkijate eest. Peale edulist arengut arvutite seas hakati ka laialdaselt kasutama lasereid, radareid ning teisi leiutisi. Neljas, ning üks enim kõneainet pakkuvaid teadusearengu koha pealt on keemiatööstus. Selle eesmärgiks on luua uusi materjale, mida vajatakse sõjanduses ning ka paljudes tööstusharudes
palju modernsema kõlaga. Märkimisväärseks faktiks on kindlasti küberneetika, mille alla kuuluvad arvutid ning kõik muud tehnikaimed. See on tihedalt seotud arvutite kasutusele võtmisega ja nende levikuga, pealegi on see kiirendanud leiutiste rakendamist tunduvalt. Kõik see poleks, aga olnud midagi ilma elektroonika arenguta, kuna juba mõni aeg hiljem oli võimalik toota professonaalarvuteid. Veidi halb ongi asja juures see, et tänapäeva elu pole võimalik enam ette kujutada ilma arvutiteta. Levivad viirused ning muud tüssamised läbi interneti. See on kindlasti negatiivne kuid on olemas tõrjevahendid, millega on võimalik kaitsta oma arvuteid häkkijate eest. Kooli keskonnas on selgelt näha küberneetika arengut,Me kõik oleme kindalsti kokku puutunud e-riigiga. Tänapäeval ka lapsed, kes käivad juba esimeses klassis ning kasutavad süsteemi, mida kutsutakse e-kooliks. Kuna ma õpin gümnaasiumis siis puutun ka mina kõige sagedasemini kokku just e-kooliga.
8) Lisa1 10 9) Lisa 2 11 10) Lisa 3 12 Riistvarakomponendi üldiseloomustus Printer on arvuti kirjutav välisseade. See on seade, mis trükib arvutis oleva teksti või graafilise kujutise paberile, kilele või mingile muule andmekandjale. Enamasti mõeldakse printerite all arvutist sõltuvaid lisaseadmeid, kuid uuemad saavad hakkama ka ilma arvutiteta. Lisaks suudavad uuemad printerid lugeda infot otse mälukaardilt sisseehitatud mälukaardilugeja abil, USB mälupulgalt või suhelda digitaalkaamerate ja skanneritega. Mõned printerid ühendatakse otse skanneri ja/või faksimasinaga ühtseks süsteemiks, et toimida nagu koopiamasin. Printereid on mitut erinevat tüüpi. Kolm kõige levinumat on maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter. Maatriksprinter on printer, millel on 9, 18 või 24 nõelaga trükkimispead. Trükipead trükivad
........... ............... 24 2 1.Sissejuhatus Selle uurimustöö eesmärk oli uurida arvutite ajaloost. Töös uuritakse väga palju nii riistavarast kui ka tarkvarast. Algselt oli arvutit vaja vaid arvutuste tegemiseks, näiteks teha rahvaloendust. Kuid tänapäeval saab juba arvutiga teha väga palju asju, näiteks kasutatakse seda tootmises, meditsiinis, kaubanduses, meelelahutuses ja rahanduses. Tänapäeval ei kujuta keegi elu ilma arvutiteta enam ettegi. 3 2.Arvutite areng 1939.aastast kuni 1950 aastani Tänu vana masina kogukusele hakati ehitama uut täis-elektroonilist arvutit. Seda hakkasid ehitama John V. Atansoff (1903), kes oli Lowa Osariigi Ülikooli professor ja Clifford Berry kes oli gradueeritud Lowa Ülikooli õpilane. See arvuti pidi töötama kahendmuutujate ehk loogikamuutujatega, see tähendab seda, et
praktiliste probleemide käsitlemisel. Üha rohkem on hakanud meid kõiki ümbritsema arvutimaailm. Juba 1970 a hakati kasutama terminit ,,arvutieetika", mis tähendab rakenduseetika ala ja tegeleb eetiliste küsimustega, mida arvutikasutus endaga kaasa tõi.[1] 1976 aastal tõstatas Walter Maner (Old Dominion University) arvutieetika probleemid oma Meditsiinieetika kursuses öeldes, et" on olemas täiesti uued eetilised probleemid, mida ei oleks olnud ilma arvutiteta". Ta tegi ettepaneku tekitada eraldiseisev rakenduseetika haru nii nagu on meditsiinieetikal või ärieetikal. See haru käsitleks infotehnoloogia poolt tekitatud või mõjutatud eetika probleeme. Üliõpilaste nõudmisel sai sellest eraldiseisev loengukursus.[11] Informatsioonieetika on veidi uuem ja laiem mõiste. 21. sajandil ei tähenda arvuti enam üht kindlat masinat ega küberruum vaid internetti. Me tegutseme küberruumis ka
See andis hoogu ka nende firmade hinna kasvule, kes kasumit tekitasid. 2000 aasta alguses oli NASDAQ index veidi üle 4500. 2002 sügis oli see 1139! 2000-2002 nii NASDQ kui DOW pidevalt langesid Analoogia eestis: börsimull 1997 IT- ja mitte-IT firmad Mitte-IT firmal ei ole mingit IT-d (programmid, arvutid) loomu poolest vaja. Mitte-IT firma vajab vahel IT-d kolmel põhjusel: Töötajatele meeldivad arvutid ja ilma arvutiteta töötades nõuaks nad rohkem palka (a la ilusad ruumid, külmutuskapp nurgas, kohvi jne) Arvutiga midagi tehes saab mõne inimtöötaja lahti lasta ja palgakulu inimese peale oleks suurem, kui arvutisüsteemi ostmine, juurutamine ja edaspidine hooldus. Arvutiga saab teha midagi kasulikku, mida muidu üldse ei saaks teha. Tüüpiline mitte-IT-firma vajab abi oma arvutite ja programmide käimashoidmiseks ja
annaabi.ee 
