9.Analoogiameetodit - otsitakse lahendusi sarnastest olukordadest. 10. 1. Näiteks aatomituuma ehituse väljaselgitamine põhines oluliselt analoogia leidmisel päikesesüsteemiga.2. Tänapäeva teadlaste ees seisab küsimus, mis on tegelikult mõistus. Oxfordi Ülikooli teadlased kirjeldasid seal mõistust kolme analoogiaga: puu (tree), tiib (wing) ja World Wide Web.3. Teadusartiklitesse ilmusid anatoomiliste jooniste asemel informatsiooniprotsesse selgitavad skeemid. Kasutades analoogiat arvutiteadusega, võib öelda, et varemalt oli pearõhk pööratud riistvarale, hiljem aga tarkvarale.4. Kui firmast on halb arvamus, pööratakse tähelepanu eeskätt faktidele, mis seda kinnitavad. See eelistus ei lase probleemi vaadelda uuest vaatenurgast, viib korduvale ebaefektiivsele stereotüüpsele käitumisele, millest on raske lahti saada. On teatud analoogia kärbsega, kes püüab lennata läbi aknaklaasi. 5. Analoogiameetodil võiks ka probleeme lahendada meie Haigekassa,
1. Mille poolest erinevad süsteemitehnika ja tarkvaratehnika? Sarnasused? Tarkvaratehnika on süsteemitehnika konkretiseering tarkvaratoodete tegemise valdkonda. Tarkvaratehnika on tugevalt seotud arvutiteadusega., erinev on suhtumine reaalsesse maailma. Tarkvaratehnika tunneb rohkem huvi tarkvara loomise protsessi administratiivsele ja tehnilise korraldamisele ning juhtimisele. Tarkvaratehnika peab ideaalis oluliseks, et töötluseks kasutatav lähteinfo vastaks võimalikult täpselt tegelikkusele. Tarkvaratehnika toode valideeritakse näidates tema vastavust reaalse maailma vajadustele. Tarkvaraprojekti
6.Edukaid lahendusi seletatakse enda tõhusa tööga ja vaevalist lahenduskäiku halva õnnega ja probleemi raskusega. Seetõttu võidakse ülehinnata enda võimeid. Kui ettevõte on viimasel ajal saanud paar head töötajat, võib juhataja arvata, et kaadri valikuga on kõik korras. Probleemi lahendamise hõlbustamiseks kasutatakse üha enam arvuteid, näiteks lahendamiseks vajamineva info saamiseks. Seega seostub kognitiivne ergonoomika üha rohkem arvutiteadusega ja tehisintellektiga, mida võib käsitleda kui arvutiteaduse ja kognitiivse psühholoogia hübriidi. Juhul, kui vaatamata suurtele pingutustele ei õnnestu probleemi lahendada, tuleks süstemaatiliselt välja töötada probleemi lahendamise strateegia. Makroergonoomika Makroergonoomika lähtub sellest, et kogu ühiskonnakorraldus on süsteem, mis koosneb inimestest, tegevustest ja keskkondadest. Makroergonoomika eesmärk on suurte sotsiotehniliste süsteemide,
Kuna üldjuhul püüab ergonomist parandada konkreetse ettevõtte olukorda, peab ta olema ettevõtte tööga igati kursis. Ta peab tundma distsipliine, mida õpivad insenerid, seadmeid ja tehnoloogiat. Ergonomisti sobivaks baashariduseks on seetõttu sagedamini tehnilised distsipliinid. Suurel määral kattub ergonoomika tegevusvaldkond töökaitse, ohutushoiu, töötervise ja tööhügieeni omaga. Tihe on side antropomeetriaga, biomehhaanikaga, arvutiteadusega, ohutus- ja terviseriski probleemidega. Inimtöös toimunud muutuste tõttu arenenud maades on suurel määral hakanud kattuma ergonoomika ja informaatika tegevusvaldkonnad. Kuna ergonoomika uurib töösüsteeme, on tihe side süsteemianalüüsiga. Lähedane ala on ka tööstus- ja toot- missüsteemide tehnika (industrial and manufacturing systems engineering). Tihe seos on psühholoogiaga, selle niisuguste harudega nagu tööpsühholoogia, eksperi- mentaalpsühholoogia, psühhomeetria jne
keskpaiga suurkujudest nimetaksime Carnapit, Lukasziewiczit, Wittgensteini ja Kripket. Nimetatud arenguga seoses hakati välja töötama mitmesuguseid uusi mitteklassikalisi loogikaid. Elektronarvutite leiutamine sajandi keskel ja majanduse, teaduse ning ühiskonna süvenev arvutiseerimine andsid loogikateadusele uue võimsa tõuke. Viimaste kümnendite jooksul on loogika areng olnud üha enam seotud arvutiteadusega, ning vastupidi. Loogika ja teoreetiline arvutiteadus on muutunud vastastikku üksteisest sõltuvaks ning mitmete konkreetsete valdkondade puhul raskesti eristatavateks. Tehisintellektiteaduse problemaatika kaudu tuleb neile kolmanda olulise komponendina juurde analüütiline filosoofia. 2.5.1 Logitsism: Russell ja Whitehead Inglise filosoof ja loogik Bertrand Russell (1872-1970) oli ebaharilikult laia huvisfääriga mõtleja. Aastal 1950 pälvis
annaabi.ee 
