Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvutite põlvkonnad ja tähtsamad mehed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arvutid, leiutas, leibniz, osborne, logaritmide, falcon, 1728, kangastelgede, mehaaniline, jacquard, kangasteljed, blaise, pascal, gottfried, wilhem, babbage, store, hermann, hollerith, perfokaartide, konrad, zuse, howard, aiken, mark1, presper, eckert, eniac, elektrooniline, juhtmed, arvudega, neumann�nastas, printsiibid, juhtimiseks, tehisintellektArvutite ajalugu Abacus · Ladnakeelne sõna, tuletatud kreeka sõnast abax või abacon (tähendab tabel) · 300 aastat ekr Babüloonias John Napier · Arvutuspulgad, 1617 · Logaritmide arvutamiseks John Napier · leiutas lükati · Ehitati valmis Inglismaal 1632 Wilhelm Schickard · 1623, väitis olevat leiutanud mehaanilise hammasratastega arvutusmasina · Vähetuntud, leiutaja suri varsti katku Jean Falcon · 1728, kangastelgede mehaaniline juhtimine · Kangastelgede täiustaja puitliistudes olevate aukudest jooksid läbi kangastelgede juhtnõelad (50 cm pikkused ja 20 cm laiused puitliistud, kindlates kohtades 1 cm suurused augud) · Enda teadmata leiutas perfokaartjuhtimise põhimõtte info salvestamine mulgukombinatsioonide näol Joseph-Marie Jacquard · 1805 võttis kasutusele Falcon'i idee, asendas puitliistud kartonglehtedega ja konstrueeris täisautomaatsed kangasteljed Blaise Pascal · 1642 leiutas mehhaaniline arvutusmasina
Tartu Kutsehariduskeskus Ehituse ja puidu osakond Meelis Laansalu ARVUTITE AJALOOST Tunnitöö Juhendaja: Kaire Kalnapenkis Tartu 2009 ARVUTITE AJALOOST Arvuteid liigitatakse mitmeti: Kasutusotstarbe, suuruse, jõudluse, mälumahu ja isegi hinna järgi. Üks võimalik liigitus on aga ka nn arvutipõlvkondade järgi. Esimese generatsiooni ehk põlvkonna arvutid Esimese põlvkonna arvutid on lamparvutid. Esimesed arvutid ehitati üksikeksemplaridena teadusasutustes või ka firmades. 1938-42 valmistas professor Atanasoff elektroonilise väikearvuti sõlmed. Teise maailmasõja ajal füüsikaprofessor John V Atansoff ja gradueeritud õpilane Lowa State Kolledzist Clifford EBerry alustasid elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnudki nad kunagi seda lõpetatud. Aastal 1939 lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise
arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine. Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. See oli aparaat, mis koosnes ratastest, kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. Selle aparaadiga sai ainult liita. Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Tõeline arvuti
1 1 Arvuti ................................................................................................................................... 2 2 Esimese Generatsiooni arvutid. ...............................................................................................3 3 Teine generatsioon .................................................................................................................. 5 4 Kolmanda Generatsiooni arvutid. ........................................................................................... 6 5 Neljanda Generatsiooni arvutid. ..............................................................................................6 1 1 Arvuti ... ...on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus
..siis)abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull 1235- 1315 müstik Peateos Ars magna, generalis et ultima; Leonardo da Vinci ca 1500, Tegi joonise kalkulaatorist, hiljem tehti sellest katseeksemplar Schickard 1625 väitis ehitanud olevat masina mis liitis, lahutas, korrutas ja jagas Blaise Pascal 1640 ehitas ainult liitva ja lahutava masina. Kokku ehitas 50 masinat Saksa filosoof Leibniz 1646- 1716, leiutas 1671 arvuti mis liitis, lahutas, korrutas ja jagas. 1714 võettis Henry Mill inglismaal patent kirjutusmasinale, kuid seda ei ehitatud. 1829 Willam Austin Burt võttis patendi Ameerikas kirjutusmasinale. Sholes' klaviatuur ca 1874 (QWERTY laotus), Dvoraki klaviatuur ca 1936 (1982 tunnustati ANSI poolt) Jacquard 1800 võttis kasutusele oma kangastelgede juhtimiseks perfokaardid. 1928 tegi IBM oma perfokaardid. Charles Babbage (kellelt pärineb programmeeritava arvuti mõiste
arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine. Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. See oli aparaat, mis koosnes ratastest, kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. Selle aparaadiga sai ainult liita. Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani.
Esimene mikroprose: intel 4004 von Neumann-type computer - Stored-program Computer KÜSIMUSED: Nimeta vähemalt üks oluline teooria- alane tulemus Alan Turingilt. Millisel aastakümnel see tulemus saadi? Turingu test 1940 Millal loodi programmeerimiskeel Fortran (pluss- miinus kolm aastat on OK)? Mille poolest on Fortran eriline? 1957, kõrgema taseme programmeerimiskeel, mis võimaldas loop´ida. Millisel sajandil elas saksa filosoof Leibniz? Milliseid tehteid suutis teha Leibnizi ehitatud arvuti? 17. sajandil , liitis, lahutas, korrutas, jagas Mis aastal hakati müüma arvutit nimega Commodore PET(pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ütleb Inteli asutaja ja kauaaegse presidendi sõnastatud "Moore law"? 1963 Mikroprotsessorite jõudlus kasvab kahekordseks iga 2 aasta tagant Mis firma ehitas arvutit PDP? Too vähemalt üks põhjus või viis, kuidas PDP oluliselt
1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut. Nibble - 4 bitti.
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine The three major comparisons of computers are:
õppejõud: Nimi: Arvestatud / e i: Kursu s/ rühm: Punkte: Kood: Lisainfo: Iga allpool olev küsimus annab kokku 10 punkti. Poolikud/ v e idi vigased vastused annavad samuti punkte, kuid vähem. Küsimuse alla suurde lahtrisse kirjuta vastus. Ära kirjuta midagi punktide lahtrisse või üldse väljapoole vastuse lahtrit! NR Punkte Küsimus 1 Teisenda kahendsüsteemi s arv 10110kümnendsüste emi 16+0+4+2+0=22 ja kümnendsüs teemi s arv 78 kahendsüsteemi. 0111001=1001110 2 Millal sündis Leibniz (pluss miinus 30 aastat on OK) ja mida suutis teha tema ehitatud arvuti? 1647 liitis lahutas korrutas jagas 3 Nimeta vähemalt üks oluline teooria- alane tulemus Alan Turingilt. Millisel aastakümnel see tulemus saadi? Turingu test 1940 4 Millal loodi programmeerimiskeel Fortran? Pluss miinus kolm aastat on OK. Selgita, mida oli Fortranis erilist või (alternatiivina), milleks teda peamiselt kasutatakse. 1957 loopida sai programmeerimiseks
annaabi.ee 
