2. Nimeta kuulsaid maadeavastajaid, mida nad avastasid?- Marko Polo-Kesk-Aasia, India ja Hiina. Cristoph Kolumbus-Ameerika. 3. Miks on vaja teada Maa kuju ja suurust?- Et mõista ajalugu, see on oluline kaartide valmistamisel. 4. Mille poolest erineb kaart aerofotost ja satelliidifotost?-Kaardil kujutatakse vaid püsivat ja olulist, seal on märgitud ka kohanimed. 5. Milleks kasutatakse leppemärke?-kaardi lihtsustamisel. 6. Kuidas arvutikaarte liigitatakse?- 7. Mis on GIS?- geoinfosüsteem 8. Mille poolest erineb trükikaart interaktiivsest kaardist?- see on paberil, ülevaatlikum ja lihtsam kasutada. 9. Mida mõistetakse interaktiivsuse all?- Reageeriv ja suhtlev. 10. Millised on mõõtkava esitamise viisid?-Joonmõõtkava, arvmõõtkava ja võrdlusmõõtkava. 11. Kuidas jaotatakse kaarte mõõtkava alusel?-Suure.- keskmise- ka väikesemõõtkavalisteks kaartideks. 12. Milliseid tegevusi tehakse kaardi üldistamiseks
· võttes tagant ära 5 nulli võrdub esindatud kilomeetreid. Trükitud kaadid · lihtne tasku panna · igal ajal ja igas kohas Arvutikaardid · suhtlus saab teha päringuid · suumida - huvipakkuvat osa · operatiivsus kiiresti andmeid uuendada · animeeritav mandrijää liikumine · individuaalsus trüki endale valiku infoga kaart · kopeeritavus pilt ei halvene · reaalaeg ilmakaart Geoinfosüsteem (GIS) · infosüsteem, mis sisaldab arvutikaarte (geo) ja neil kajastatud nähtuste omadusi sisaldavad andmebaase (info). · Näiteks: Eesti jõgede kaart. Klikates vastavale jõele saame andmeid jõe kohta (pikkus, vooluhulk) Geoinfosüsteemide rakendamine · maamõõtmine, topograafia ja kartograafia (kaartide koostamine) · kaugseire tulemuste kasutamine (ilma ennustamine) · navigatsioonisüsteemid (lennukite laevade liikumine) · linnaplaneerimine (keerukas, muutuv) · loodusvarade kasutamine ja kaitse
..? • klassifitseerimispäringud Mis tüüpi on piirkond ...? modelleerimispäringud Mis juhtub kui ...? GIS sai alguse 1960. aastal, kui leiti, et kaarte saab programmeerida lihtsate koodidega ja salvestada arvutisse. Varem joonistati iga kaart käsitsi - isegi väikesed muudatused kaardil nõudsid uue kaardi loomist. Digitaalkartograafia arenguga kaasnes võimalus määrata ja asetada kaardile kihte. GIS võimaldab: • kaarte automaatselt genereerida • hallata arvutikaarte • töödelda korraga graafilisi ja mittegraafilisi andmeid ning tulemusi graafiliselt esitada • analüüsida asukohaga seotud infot
andmeid töödelda ja esitada need kõigile ühiselt mõistetaval viisil. Kuna geograafias peab arvestama aja ja ruumi mõõtmega, siis kasutatakse siin mitmeid spetsiifilisi andmetöötlusviise. Ruumiandmete töötlemiskes kasutatakse kartograafilisi meetodeid: Uuritavaid objekte või nähtusi analüüsitakse vastavatel kaartidel. Tänapäeval kasutavad geograafid paberkaartide asemel digitaalseid ehk arvutikaarte. Arvutikaartidele saab rohkem infot mahutada. Paberkaardil on võimalik kajastageoinfosüsteemiksda vaid kindel hulk objekte või nähtusi, sest andmete pi,deval lisamisel muutub kaardi pilt nii kirjuks, et sellest pole võimalik enam aru saada. Arvutikaardile agaa saame panna kui tahes palju objekte või nähtusi ja jaga need kindlate tunnuste järgi kaardikihtideks. Arvutikaartidel on objektidele lisada nn varjatud informatsiooni, mis tavaliselt on esitatud
Igasugune uurimis töö annab uusi andmeid, et nende põhjal teha õigeid järeldusi tuleb osata andmeid töödelda ja esitada kõigile üheselt mõistetaval viisil. Kuna geograafias peab arvestama aja ja ruumi mõõtmega kasutatakse siin mitmeid spetsiifilisi andme töötlusi viise. Ruumi andete töötlemiseks kasutatakse gartograafilisi meetodeid: uuritavaid objekte või nähtusi analüüsitakse vastavate kaartidega. Tänapäeval kasutavad geograafid paberkaartide asemel digitaalseid e. Arvutikaarte. Arvutikaartidele saab palju rohkem infot mahutada. Paberikaardil on võimalik kajastada vaid kindel hulk objekte võinähtusi, sest andmete oudeval lisamisel muutub kaardi pilt nii kirjuks et sellest pole võimalik enam aru saada. Arvuti kaardile saame aga panna kui tahes palju objekte või nähtusi ja jagada need kindlate tunnuste järgi kaardikihtideks. Arvuti kaartidel on võimalik objektidele lisada ka varjatud informatsiooni, mis tavaliselt on esitatud andme tabeli kujul
järeldusi ja anda hinnanguid, arendada kriitilist mõtlemisoskust ja süsteemmõtlemist eluliste probleemülesannete lahendamisel, koguda ja kasutada infot, otsustada selle usaldusväärsuse üle. Geograafia teab vee ja veekogude tähtsust looduses ja inimtegevuses, peamiste loodusvöön- dite levikut, tähtsamate kultuurtaimede peamisi kasvatuspiirkondi; oskab tuua näiteid vee ka- sutamise ja kaitse kohta, kasutada trüki- ja arvutikaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, joo- niseid, pilte, tekste, internetti, teatmeteoseid informatsiooni leidmiseks, objektide, protsessi- de/nähtuste kirjeldamiseks, seoste leidmiseks ning otsuste, järelduste ja üldistuste tegemiseks, olukordade hindamiseks, iseloomustada temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide abil ette- antud koha kliimat ja põhjendada seda kliimat kujundavate tegurite abil, tuua näiteid kliima ja
annaabi.ee 
