Arvutigraafika I - Polt (0)

NUDIPAELUSS
Nudipaeluss on lameuss . Nudipaeluss on üks suurimaid soolenugilisi, kelle
pikkus on kuni 10m. Tema kehas on 800-1000 lüli, millest kõik võtavad paljunemisest osa. 
Tagumistes kehalülides munad valmivad.  Kui munad on valminud, st lüli on „küps“, murdub 
see ussi keha küljest lahti. Ühes päevas võib paelussist eralduda kuni 10 lüli, milles igaühes 
on tavaliselt 160 000 muna. Need väljuvad peremehe soolest koos väljaheitega. Peensooles 
arenevad vastsed kahe kuu jooksul täiskasvanud ussideks. Ta kinnitub iminappadega 
sooleseina külge.   Nudipaelussi  vaheperemeheks on veis , vahest ka lammas. Sarvlooma 
seedetraktist satub nudipaelussi idu vereringe  kaudu lihastesse, kus siis arenevad  tangud . 
Peamiselt leidub  tange  veise kaela ja rinnapiirkonnas. Need on herneterasuurused veega 
täidetud põied. Siis kui inimene sööb toorest või mittevalmis veiseliha, mis sisaldab selliseid
tange, siis areneb tema sooles nudipaeluss. Nakatunud isik võib nakatada  ka teisi, kui ta ei 
täida hügeeninõudeid.
   
Sümptoomid ehk avaldumine. Tavaliselt esineb nakkus sümtoomideta, kuid võib esineda 
kõhuvaevusi. Võib tekkida iiveldus,  isutus , nõrkus ning kaalukaotus. Ussi segamendid 
erituvad roojaga ja see võib tekitada kihelust pärakupiirkonnas. Kui sügeluse tõttu vigastada 
nahka, võivad tekkida mädapõletikud.
Diagnoosimine.  Väljaheite analüüsist otsitakse nudipaelussi mune. 
Ravi. Ravimeid on erinevaid, kuid tavaliselt piisab ühekordsest annusest. 
Ennetamine.  Et mitte saada endale nudipaelusse, tuleb piisavalt küpsetada nii veise- kui ka 
sealiha . Piisab ka liha kuumutamisest 60 kraadi juures 5 minuti vältel või liha soolamisest või 
külmutamisest -10 kraadi juures 9 päeva jooksul.
Kasutatud kirjandus: 
•
http://endla.joosu.ee/index.php?id=5
•
http://www.inimene.ee/?disease=n&sisu=disease&did=489&idr=i-n-2xe5p1AHEmvo38NHj2x22f8
•
Bioloogia õp. 8kl. II osa lk 25.
•
http://www.inimene.ee/?disease=n&sisu=disease&did=489&idr=i-n-2xe5p1AHEmvo38NHj2x22f8