või võrdseid tunnuseid on ligikaudu 25% .Ülemine kvartiil e. 3. kvartiil e 75-protsentiil ehk 0,75 kvantiil (lühendid UQ ja Q3) on tunnuse väärtus, millest suuremaid või võrdseid tunnuseid on ligikaudu 25% Ekstsess iseloomustab jaotuskõvera suhtelist teravust või lamedust võrreldes normaaljaotusega. Positiivne ekstsess näitab, et jaotuskõver on suhteliselt terav. Negatiivne ekstsess näitab, et jaotuskõver on suhteliselt lame. Tõus on arvsuurus, millega iseloomustatakse sirge kallet. Mida suurem on tõusu absoluutväärtus, seda järsem on sirge. Puutuja abil saab defineerida joone tõusu mõiste Negatiivne tõus näitab siis langust. Asümeetria näitab erinevust sümmeetriast. Asümeetriline joonis näitab kui palju kaldub kõrvale keskpunktist. Korrelatsioon-vastastikune seos, ühilduvus. Statistikas võib kahe statistilise muutuja seost kirjeldada erinevate korrelatsioonikoefitsientide abil.
· õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist voi ehitise teistest (kinnistest) osadest (sh inimtegevusest põhjustatud õhumüra); · löögimüra (sh sammumüra) eest; · tehnoseadmete poolt tekitatud müra eest; · soovimatu järelkõla (reverberatsioonimüra) eest; · ehitise enda sees tekkinud voi ehitisega seotud müra eest (nt tööstus, sõiduteed, meelelahutusasutused jne) 54. Müra tasemed. · Müra normtase - mürataseme normitud arvsuurus, mida kasutatakse erineva müraolukorra hindamisel. · Müra taotlustase - normtase uutel planeeritavatel ja rekonstrueeritavatel aladel ning ehitistes, samuti olemasoleva müraolukorra parandamisel. · Müra piirtase - suurim lubatud normtase olemasolevatel aladel ja ehitistes, kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel. 55
lõpphüvise turuväärtust. SKP mõõdab riigi majanduliku tegevuse tulemusi, RKP(rahvamajanduse koguprodukt) mõõdab aga riigi kodanike ja ettevõtete majandulikku aktiivsust, hoolimata sellest, kus tootmine aset leiab. Neid reegeleid, mida kasutatakse majanduses valmistatava toodangu ja tulu mõõtmiseks, nimetatakse rahvamajanduse arvepidamiseks. SKP mõõtmiseks on kaks võimalikku varianti: Kulutuste ja sissetulekute lähenemisviis. Mõlemad viisid on ekvivalentsed, st et arvsuurus on mõlemals korral sama. Kulutuste lähenemisviis Sellekorral liidetakse kõik lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutused, lähtudes nende turuväärtuses. · Tarbimiskulutused(C) sisaldavad kõiki kogumajapidamise poolt tehtud kulutusi kaupadele ja teenustele, mis on ostetud. · Investeerimiskulutused(I) on kulutused, mida tehakse püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel.(kõik sellised kaubad on investeermiskaubad)
taandatud võrrandiks ehk sirge võrrandiks tõusu ja algordinaadi abil. Sirge võrrand telglõikudes- Sirge võrrandit nimetatakse sirge võrrandiks telglõikudes. Arve p1 ja p2 selles võrrandis nimetatakse telglõikudeks. Reeperi suhtes üldasendis olev sirge Me ütleme, et tasandil olev sirge on reeperi suhtes üldasendis, kui ta ei läbi reeperi alguspunkti ja ei ole paralleelne kummagi koordinaatteljega. Sirge tõus - sirge sihti iseloomustav arvsuurus, täpsemalt tasandil paikneva sirge ja abstsisstelje positiivse suuna vahelise nurga ehk tõusunurga tangens. Algordinaadiks - nimetatakse matemaatikas sirge ja y-telje lõikepunkti ordinaati. Ehk teisisõnu algordinaat on sirge ja y telje lõikepunkti y väärtus. Sirge kahe tasandi lõikejoonena (ruumis) - TASANDI VÕRRAND: Tasandi riht tasandit määrav lineaarselt sõltumatu vektorsüsteem. Paneme tähele, et kolmik {A;u;v} on tasandi reeperiks. Olgu X suvaline punkt tasandil .
Kohati (eriti mingi mõiste esmakordsetel mainimisetel) kasutatakse mingi tegevuse, nime või abistava võtte kirjeldamist nii, et selle tegevusega seotud nime algustäheks on SUURTÄHT, näiteks Tarbijateljestik, Ülariba, Käsurida jne. Arvulise suuruse või omaduse sisestamise näidetes on sisestamised kujutatud poolpaksus rasvase kirjaga, näiteks: 3.14286 ↵ – lõppu on paigutatud sõrmise [ Enter ] piltkujutis (tähis) või on see arvsuurus paigutatud look- { } –sulgudesse: {3.14187} ↵ kui aga mingi sisestamine vajab täpsustamist, siis lisatakse ka selgitus looksulgudesse, näiteks: {kursor joonte lõikepunkti lähedal} ↵ ÜLESANNE I Pinnatükk 5 sisestamist näitava tähise ↵ asemel võib, ja sageli on soovitatavamgi, kasutada hiire vasakpoolse nupu tähist ┐ {kursor joone lõpp-punkti lähedal} ┐ NB