Kui riigimehed ütlevad, et siin on kõik kena ja korras, aga kuidas saab pidada õigusriigiks riiki, kus mõni institutsiooni järele kontroll puudub ja kohati rikutakse inimõigusi ning sõnavabadust? Arvata, et Eesti on õigusriik pelgalt tuginedes Eesti Vabariigi põhiseaduse § 10-le viitab, et kõik siiski pole korras. Meie taasloodud vabariigis on võimulolijatele kogu aeg meeldinud ennast kiita ja väita, et Eesti on riik hea reformimaa, kus nende arvastes on hea elada ja kõik on Eesti Vabariigis võrdsed, päris nii see ei ole. Kui kantida riigikassast kümme miljonit dollarit istud järgmised aastad valitsuses või parlamendis, kuid kui varastada poest saia istud järgmised aastad vangis, võibolla on see näide liiga kujundlik, kuid siiski näitab, et ühed on võrdsemad kui teised. Valitsusele meeldib öelda, et Eestit ei saa võrrelda Soome ega Rootsiga, sarnane demagoogia on omane
ratsionalismi üheks rajajaks Saksamaal. Rõhutas, et riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu, otsene vajadus .Vaeste kaotamine. Ühiskonna arenguvõimalused peitusid tema arvates kohalikus ettevõtlikkuses. Paheline kõik mis sellega vastuolus, sealhulgas luksus ja liigkasuvõtmine. Rõhutas eriti töö vajalikkust. Johan Gottfried von Herder (1722 - 1803) Pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. Taunis kangelaste kummardamist. Tema arvastes tuli kasvatada võltsimatut patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Avaldas 13 eesti rahvalaulu.
Loodi uus tegelikkus. Luule on graafiline (toolid, kroonid jne kujud) riimi ei ole, sisu ootamatu. Eksistentsialism: keskne mõiste on piirsituatsioon- inimene seisab surmaga silmitsi. Piirs avaldub tõeline inimese loomus, sest inimene ei kontrolli oma käitumist mõistusega. Hakkab tööle ellujäämisinstinkt ehk mure homse pärast. Tõeliselt väärikad inimesed vaid suudavad võtta vastutuse, suurem osa aga päästab oma nahka. Eksistentsialistide arvastes on maailm inimesele vaenulik paik. Elu = absurd, inimene ei suuda tajuda maailma objektiivseid seaduspärasusi. Kõik muutub kaootiliseks, inimene on põrgu. Üksi inimene ei suuda teist täielikult mõista. Käsitleb inimese maailmas olemise e eksistentsi põhiküsimusi. Modernistlik romaan: Mina-tegelase silmade tunnete- ja mõttemaailma kaudu nähakse toimuvat sündmustikku (trad. kõiketeadev jututaja). Uus jutustamistehnika on sisemonoloogi
Kuigi nad sõid ja jõid nagu inimesed, neil olid inimestele sarnased vead, olid nad siiski alati surematud, täielikumad ja ilusamad kui inimesed. Jumalad elasid igal pool maal, taevas, jõgedes, allmaailmas, metsades, puudes ja loomulikult mägedes. Kreeklaste tähtsaimad jumalad elasid Olümpuse mäel. Nad uskusid, et jumalatele ohvreid tuues, neile meelepärane olles, neist lugupidavalt rääkides ning samas ka kaasinimeste vastu hea olles saadab neid õnn. JUMALATEST Kreeklaste arvastes ei olnud surematud jumalad mitte alati maailma valitsenud. Kõige alguses oli olnud maailmas kaos, millest sündis kõigi elusolendite ema Gaia(maa), kes sünnitas endale abikaasaks Uranose(taeva). Nende järglastena tulid maale titaanid, kes häirisid oma isa, kes hakkas nende vastu kurje plaane hauduma. Isast jõudis ette tema poeg Kronos, kes võttis üle maailma valitsemise. Kronos võttis endale naiseks Rhea, kellega ta sai kuus last, neist viimane oli Zeus
Esiteks revisionistid, kes leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja et seda tuleb parandada ehk revideerida, ning kelle meelest oli sotsialismi võimlik jõuda ka järk-järguliselt reformidega. Teiseks Vene enamlased, kes olid olid Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud ja keda toetasid nii omad pahempoolsed sotsiaaldemokraadid kui ka Bulgaaria sotsiaaldemokraadid; enamlaste arvastes oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. Kolmandaks tsentristlik suund eesotsas Karl Kautskyga, kes püüdis kahe eelnimetatud suuna vahel keskteed otsida ja keda enamlased selle eest teravalt ründasid. Neljandaks anarhistid, kelle arvates tuli kodanik kord küll kukutada ning klassivastuolusid likvideerida, kuid kes ei pooldanud mingit diktatuuri, ka mitte
sellega, et on arvestanud sellega, mis oled lubanud. Kummaline ja halb on aga see, et nii palju kui lubatakse ei tehta kahjuks ära. Oled valinud küll võimule enda arvates sobiva erakonna kuid kui sa ei näe tulemusi ja pead pettuma ei vali sa seda enam kindlalt uuesti. Näiteks toon reformierakonna lubaduse luua rohkem lasteaia kohti ning suurendada palkasid. Pole veel kahjuks muutusi näinud ja ei usu, et need nii kiiresti ka tulevad. Minu arvastes on riik ebastabiilne kui noored ei lähe valima ja niisama löövad aega surnuks. Selleasemel võiksid nad ikkagi oma arvamust avaldada ning uurida rohkem noorte poliitika kohta ning veel palju muu seda puudutavate teemade kohta. Valimine on igale inimesel oluline, kui soovid sellist riiki nagu sinule just meeldib.
- Kohe kui Holden teda nägi tahtis ta temaga abielluda - Läksid teatrisse - Suudlesid taksos natukene. Alguses Sally ei tahtnud, sest tal olid huuled värvitud, aga Holden käitus kui tõeline võrgutaja ja Sally´l ei olnud midagi parata - Sally´t kaisutades ütleb Holden ,et armastab ja need teised sõnad ( ehk armastab teda ) - Pidas end sellepärast puruhulluks - Tegelikult oli see vale, aga kõige hullem oli see, et Holden ise uskus neid sõnu - Kohtumine Sally tuttavaga. Kes Holdeni arvastes oli nagu kehkadivei - Holden ei sallinud teda 18. PEATÜKK - Seletab, kuidas tüdrukud poistesse suhtuvad ( poiss meeldib tüdrukule--- alaväärsuskompleksidega poiss , kui tüdrukule poiss ei meeldi---- upsakad ) - ,, Hundil oleks ka parem süda. Jälgige neid inimesi, kes maotuid filme vaadates endal silmad peast nutavad- üheksal juhul kümnest on nad alatud ja kivise südamega tüübid. Ausõna " 19. PEATÜKK
Descartes arvas ,et inimhingel on kaks omadust: 1) mõistus, mis võimaldab teadmisi saada 2) tahtevabadus, mis võimaldab otsuseid langetada, ent annab ka võimaluse eksida. Lahutas teadused kohte ossa: 1) mateeriat uurivad teadused, mis peaksid arenema oma reeglite järgi teoloogidepoolse vagelesegamiseta 2) hingeasjadega tegelevad teadussed, mis on setud teoloogiaga. Sellega vabastas ta osa teadusi teoloogia mõju alt, kuid alistas ühtlasi orgaanislise elu mehhaanilisele käsitlusele. Tema arvastes olid ka loomad ainult mehhanismid. Füüsika : Isaac Newton (1643-1727) Teda on peetud 17.saj suurimaks füüsikuks, astronoomiks ja matemaatikuks. Ta esimesi teaduslikke leiutisi oli peegelteleskoop, mis suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust ja mille eest ta valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks. Teleskoobi abil avastati, et päikesevalgus koosneb tegelikult paljudest eri värvustest, mis moodustavad spektri
annaabi.ee 
