stereotüüpi vaid süvendanud. Ma mäletan, kuidas Pearu ja Andres käisid kõrtsis kesvamärjukest joomas. Kõik see toimus tavaliselt raske töönädala lõpus ja siis tarbiti ikka päris palju. Pearu ja Andres suutsidki üksteise vastu avameelsed olla ainult purjus olles. Kogu ühiskond edastab sarnast suhtumist väga üksmeelselt, nagu Pearu ja Andres, nii ei suuda ka üks tüüpiline Eesti inimene ilma alkoholita oma tundeid avameelselt väljendada. Arvukates arvamusartiklites imestatakse, miks küll Eesti inimene ja mis eriti kurb, et Eesti noored tarbivad üha rohkem alkoholi ja arvukad juhtumid tõendavad, et ei suudeta piiri pidada. Alkoholimürgitusest tingitud surmade arv on meil kolm korda kõrgem kui Euroopa keskmine. Ometigi on kõik selgemast selgem - Eesti inimesele on läbi aegade selgeks tehtud, et ta on vaoshoitud ja ei kipu oma tundeid ja emotsioone eriti teistega jagama. Küll tuuakse põhjuseks
aastal, kui oli alanud Eesti Vabariigi taasiseseisvumisprotsess, on krahv Coudenhove-Kalergi 1930-ndate keskpaigas lühidalt ja selgelt avaldatud seisukohad kujundanud mitme põlvkonna lugejate arvamust riigist ja õigusest. Viimastel aastatel taas aktiviseerunud mõttevahetus Eesti riigi ja õiguse teemal näitab, et teos on endiselt aktuaalne. Selles avaldatud seisukohad (riik kui kindlustusselts jt) leiavad jälle kasutust ja edasiarendamist arvamusartiklites. Samas on näha, et vaatamata teema pidevale käsitlemisele ei ole arusaam demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse poliitilise režiimi sisulisest erinevusest ning meetoditest, võimalustest ja puudustest ikka veel piisav, mistõttu sageli ei osata eesmärke püstitada ega mõisteta tehtud ja tehtavate otsuste tagajärgi. Demokraatliku õiguseriigi ja totalitaarse võimuriigi olemus, erinevus ja võimalused, on paljudele endiselt ebaselged
4) Tee kindlaks õiguslik tagajärg. (kaalutlusõigus, siduv õiguslik tagajärg) 5) Rakenda tagajärge TÕLGENDAMINE Sätte tõlgendamine on õigusakti tekstist arusaamine ja selle õiguse rakendamise seisukohalt lahtimõtestamine. Ametlik tõlgendus viitab sellele, et see organ on jõudnud mingile ühisele arusaamale sätte tähenduse kohta ning tõenäoliselt lähtuvad nad edaspidi samast arusaamast. Mitteametlikud tõlgendused on teadlaste tõlgendused, mis on avaldatud arvamusartiklites, teadusartiklites, ekspert- ja muudes arvamustes, sisalduvad teadustöödes või õppekirjanduses. TÕLGENDAMISE VIISID Keeleline ehk grammatiline tõlgendamine algab õigusakti teksti mõistmisest sõnade tähenduse ja järjekorra ning kirjavahemärkide asetuse kaudu. *sõnade tavaline tähendus *sõnade eriline tähendus. *õigusalased terminid *erialakeele terminid *sõnade järjekord lauses ja kirjavahemärkide asetus. Süstemaatiline tõlgendamine
Mõõta seoseid: mitmemõõtmeline analüüs Klasteranalüüs – kasutatakse objektide kui ka tunnuste grupeerimiseks nende omavahelise sarnasuse alusel Kvantitatiivne kontentanalüüs I • Tekstide (enamasti meediatekstide kui ka dokumentide) analüüs kvantitatiivsete meetoditega • Tulemuseks arvud ja sagedustabelid: Näiteks: – mitu korda mõnda poliitikut mainiti, – mis märksõnadega seoses teda mainiti ja mitu korda, – mitu korda teda mainiti uudistes, mitu korda arvamusartiklites, – mitu korda teda oli mainitud esilehel… • Sobib kui: – Kui eesmärgiks on vastata pigem küsimusele “kui palju” ja teha üldistus laiemast hulgast meediakajastuste – Analüüsitavate tekstide hulk on suur • näiteks analüüsid sotsiaalpoliitika arutelusid Riigikogu stenogrammides 1999 – 2011 ja kokku on sul u. 200 lk. stenogramme – Ei huvita tekstide sügavamad struktuurid ja tähendusväljad – soovid teha lihtsat, selget ja formaalset analüüsi
1988. aastal, kui oli alanud Eesti Vabariigi taasiseseisvumisprotsess, on krahv Coudenhove- Kalergi 1930-ndate keskpaigas lühidalt ja selgelt avaldatud seisukohad kujundanud mitme põlvkonna lugejate arvamust riigist ja õigusest. Viimastel aastatel taas aktiviseerunud mõttevahetus Eesti riigi ja õiguse teemal näitab, et teos on endiselt aktuaalne. Selles avaldatud seisukohad (riik kui kindlustusselts jt) leiavad jälle kasutust ja edasiarendamist arvamusartiklites. Samas on näha, et vaatamata teema pidevale käsitlemisele ei ole arusaam demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse poliitilise reziimi sisulisest erinevusest ning meetoditest, võimalustest ja puudustest ikka veel piisav, mistõttu sageli ei osata eesmärke püstitada ega mõisteta tehtud ja tehtavate otsuste tagajärgi. Demokraatliku õiguseriigi ja totalitaarse võimuriigi olemus, erinevus ja võimalused, on paljudele endiselt ebaselged.
annaabi.ee 
