olen või kes ma peaksin olema?". Et seda koormat/enesepiitsutamist vähendada, selleks on vaja inimesel jumalat, kes ta südame uueks vormiks. Indrek võtab teatud analoogia põhjal need seadused omaks aga ta ei suuda nende vahel leida ühiseid piirjooni ning seepärast jääb ta tõeotsingutel poolele teele ning seetõttu osutub see poolik tõde tühjade sõnade tegemiseks. See ilmneb Indreku mõttekäigus jumalast, kus ta leiab, et jumal armastab ses maailmas kohut mõista hullude ja arutute kaudu. Aga Indrek on suutnud oma hingest (jõe põhi) välja riisuda kogu pahna, mis teda vaevas ning kõigest sellest jääb järele elutahe. ,,Inimene mõtleb ja jumal juhib" (Andres). Jumal ja elav usk toodavad nn armastusenergiat, mis on üks osa kõrgemast vaimuenergiast, millest inimene elab ja hingab. Aga kui inimene on nakatanud Kögertali moraalist siis ei ole ta võimeline looma vaid tarbib seda energiat üle kriitilise piiri st. raiskab
eluga niikaua kui liiguvad, on elu. Ta oli veendunud rahvavõimu e demokraatia pooldaja. Parem on olla kasvõi vaene, aga demokraatlikus ühiskonnas, kui rikas aga ebademokraatlikus. St vabadus on parem orjusest. Tema soovitus valitsejatele kes tahab valitseda teisi, peab oskama valitseda kõigepealt iseennast. Aforismid: arukas on inimene, kes ei kurvasta selle üle, mida tal ei ole vaid ta on rõõmus selle üle, mis tal on. Ühe aruka inimese sõprus on parem kui kõigi arutute sõprus. 8. Rooma helleniseerumine väljendus A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, ka Kreeka filosoofia. B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid ( C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga 9. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid A Esteetiline- inimese tähelepanu koondatud naudingutele
Ta oli veendunud rahvavõimu e demokraatia pooldaja. Parem on olla kasvõi vaene, aga demokraatlikus ühiskonnas, kui rikas aga ebademokraatlikus. St vabadus on parem orjusest. Tema soovitus valitsejatele kes tahab valitseda teisi, peab oskama valitseda kõigepealt iseennast. Aforismid: arukas on inimene, kes ei kurvasta selle üle, mida tal ei ole vaid ta on rõõmus selle üle, mis tal on. Ühe aruka inimese sõprus on parem kui kõigi arutute sõprus. 8. Kes olid järgmised isikud: - Xenophanes Kreeka filosoof, eleaatide koolkonna rajaja, müüdid on inimeste poolt välja mõeldud. Esindab panteismi - Aabraham juutide esiisa, Vana testament - Baruch Spinoza ratsionalist, juudi päritolu hollandi filosoof, mitte mõistus vaid lausa puhas mõistus samastab jumalat loodusega - Thomas Hobbes empirist, materialist, ühiskondliku lepingu teooria. Riik tekkis kui ühiskondlik leping
) tahab valitseda teisi, peab oskama valitseda kõigepealt iseennast. Aforismid: arukas on 3. Millised olulised fil. teosed kuuluvad järg. autoritele? inimene, kes ei kurvasta selle üle, mida tal ei ole vaid ta on rõõmus selle üle, mis tal a. Loodusest Anaximandros on. Ühe aruka inimese sõprus on parem kui kõigi arutute sõprus. b. Maailm kui tahe ja kujutlus A. Schopenhauer 8. Rooma helleniseerumine väljendus c. Õhtumaa allakäik O. Spengler A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, d. Teadusrevulatsioonide struktuur T. Kuhn ka Kreeka filosoofia. e
tegema mitte talle vastu vaidlevate inimeste arv, vaid põhjused, mille pärast nad seda teevad. Seega tuleks hoopis tähelepanu pöörata mitte ebapopulaarsuse olemasolule vaid põhjustele. Sokrates ütles: ,,Vaata siis, kas pole sinu arvates hästi öeldud, et austama ei pea mitte kõiki arvamusi, vaid mõnesid peab, teisi aga mitte, ja mitte kõikide inimeste arvamusi ei pea austama, vaid ühtede omi peab, teiste omi aga mitte...Kasulikud aga on arukate inimeste arvamused, kahjulikud arutute omad. ..Niisiis, mu armas sõber, ei pea me nii palju muretsema mitte selle pärast, mida enamik meist räägib, vaid selle pärast, mida ütleb asjatundja õigluse ja ebaõigluse alal, tema üksi ja ütlasi tõde ise." Ei tohiks hoolida populaarsusest, vaid tervest mõistusest ning sellest tulenevaid loogilisi tulemusi, mis võivad tähendada palju rohkem, kui kõigile meeldimise püüdlus. Mitte ükski ei saa kõigile meele järele olla
Peamiselt kasut esimest nelja lähenemist, kus konflikti allikas jääb püsima. Ainult viimane taktika võimaldab kõrvaldada konflikti põhjused ja seeläbi lahendada probleemi tõeliselt. Võimalikud käitumised konfliktide lahendamisel Kehtestav käitumine mille käigus väljendab inimene oma tundeid, mõtteid ja soove, vajadusi teisele poolele, paludes muuta olukorda ja anda ausat tagasisidet. Selliselt käitudes ei tunne inimene piinlikust paludes teisel lõpetada arutute nõudmiste täitmist. Sellise käitumisviisiga ollakse otsekohesed, ausad, väljendusrikkad, on rahulikud ja kindlad, peavad lugu endast ja lasevad teistel tunda end väärikalt Agressiivne käitumine püütakse esile tõsta ennast ja maksma panna oma huve ja vajadusi, teist poolt aga maha suruda, nende tunnetest ja õigustest hoolimata. Agressiivne inimene kasutab jõuvõtteid, võitluslikku strateegiat Passiivne käitumine- inimene surub maha oma tunded ja soovid, et vältida konflikte,
Ta oli veendunud rahvavõimu e demokraatia pooldaja. Parem on olla kasvõi vaene, aga demokraatlikus ühiskonnas, kui rikas aga ebademokraatlikus. St vabadus on parem orjusest. Tema soovitus valitsejatele kes tahab valitseda teisi, peab oskama valitseda kõigepealt iseennast. Aforismid: arukas on inimene, kes ei kurvasta selle üle, mida tal ei ole vaid ta on rõõmus selle üle, mis tal on. Ühe aruka inimese sõprus on parem kui kõigi arutute sõprus. KLASSIKALISE FILOSOOFIA PERIOOD SOKRATES filosoofia jaguneb tema eelseks ja temast alates. Ta ei kirjutanud teoseid kuna arvas, et ei tee seda nii hästi kui tema õpilased ja tõde selgub vaidlustes. Argumentatsiooni meetod pidev küsitlemine, omandas vaidluse kuju. Talle meeldis vaielda. Nt mis on ausus ausus on see kui ei valetata. (samas vaenlasele sõjas võib). Enesetunnetus tunne iseennast. Arvas, et teadmiste aluseks on MÕISTE selgeks tegemine
d) Väärtustab demokraatiat: parem olla vaene demokraatlikkus ühiskonnas, kui rikas mittedemokraatlikus, see on sama kui võrrelda vabadustt orjusega e) Suur aforismide/mõtteterade väljatooja. f) Poliitilis-filosoofilistest vaadetest: See kes tahab valitseda teisi, peab valitsema ise ennast g) Mõõdukusele kutsumine: arukas on see, kes ei kurvasta selle üle, mida tal pole, vaid on rõõmus selle üle, mis tal on. Ühe aruka sõbra sõprus on parem, kui kõigi arutute oma. Antiikaja mõtlejate suhtumine naistesse-halvustav: Demokritose naine väikest kasvu-valis pahelistest väikseima Pythagoras-ka siga eelistab puhtale veele pori Aristoteles-naine on viimistlemata mees Platon-naine on mehe intuaalne reserv n-ö varumängija. puudu Platon Sokratese õpilane. 6 erinevat riigivormi: Platon leidis on kõlbulikud on ainult monarhia (päritav) ja aristokraatia (võimul targad)