aastatel. järgsele ühiskonnale õppematerjal; kasutamise oskus; Euroopas. jätkusuutlikkus filmid ja Õppeained arutlusoskuse filmikatked kujunemine Geograafia: Euroopa ja maailma
12 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2005 Selline lihtne ongi formaalne loogika, justkui aritmeetika! Nii nagu aritmeetikas on numbrite tundmine arvutamisoskuse omandamise eeltingimuseks, nii on loogikas mõistete tundmine arutlusoskuse valdamise eelduseks. Numbrite tundmaõppimine ei ole omaette eesmärk, vaid vahend arvutamiseks - mõistetega tehtavad operatsioonid (tunnuste leidmine, mahuliste iseärasuste võrdlemine, mõistetevaheliste seoste väljatoomine jne.) ei ole eesmärgiks omaette, vaid ettevalmistus korrektse arutluse omandamiseks. 13
kuni neli viiendikku küsimustest. Küsimuste kognitiivse taseme määravad vastamiseks vajalikud vaimsed toimingud. Teadmisküsimused nõuavad madalaid, mõistmine ja rakendamine keskmisi ja analüüs , süntees ja hindamine kõrgeid kognitiivseid võimeid. Samuti jaot. Küsimused konvergentseteks- millel on vaid üks õige vastus ja divergentseteks- võib olla mitu õiget vastust. . faktide valdamine toob kaasa arutlusoskuse paranemise. Vastuste ooteaja mõju õppimisele. Küsimustele vastamise aja suurendamine parandab vastuste kvaliteeti vaid töises klassis. Faktiküsimuste esitamisel ei paranda vastuste ooteaja suurendamine õpitulemusi. Algklassides, kus õpilaselt tahetakse vastuseid just faktiküsimustele viib ooteaja kasv hoopis tulemuste halvenemisele. Tempo ja ppteaeg peab vastama küsimuste iseloomule ning eesmärgile
1978. aastal jättis Kohlberg kuuenda astme kui ülearuse kõrvale. Teistest longituuduuringutest on iga-aastase testimise põhjal selgunud, et aasta möödudes lapsed kas jäävad saavutatud tasemele või arenevad edasi, kusjuures ühtegi astet ei jäeta vahele (ei ole võimalik mõnest astmest üle hüpata). Eespool nimetatud kognitiivseid teooriaid on täiendanud W. Damon, R. Masher, W. Perry jt. Välja on pakutud järgmised universaalsed arengutendentsid: moraalse arutlusoskuse struktuurid on kõikjal samad, olenemata erinevatest kultuuridest ja käitumistavadest; moraalse arutlusoskuse astmed on pöördumatud, s.t kui kõrgem aste on saavutatud, on just olemasolev, mitte madalam aste moraaliotsustuste aluseks; areng toimub järjepidevalt tasemelt tasemele, ilma ülehüpeteta ja ühtegi astet vahele jätmata. Euroopas, Aafrikas ja Põhja-Ameerikas läbi viidud uuringud on aga näidanud, et moraalsete
Arvestuslik ja formeeriv hindamine eeldavad erinevaid soorituskriteeriume. Soorituskriteeriumid peavad olema õpilasele arusaadavad ja praktikas rakendatavad.arvestuslikul hindamisel tuleb pöörata erilist tähelepanu võrdsetele sooritustingimustele. Terviklikku sooritust hinnatakse nii sellesse kuuluvate osaoskuste kui ka üldresultaadi seisukohalt. Essee tüüpi kontrollküsimused: esse tüüpi kontrollküsimusi kasutatakse õpilaste põhjalikuma arutlusoskuse väljaselgitamiseks. Esse puhul on tegemist sooritustesti eriliigiga, kus tööproduktiks on terviklik kirjalik sõnum. Seetõttu kehtivad ka essee tüüpi kontrolli rakendamisel sooritustestidele esitatavad üldnõuded testimise eesmärgi, hindamiskriteeriumide, korraldamise tingimuste ja himdamismetoodika osas. Peamiseks puuduseks onvähene esindatus e representatiivsus õpitud sisu suhtes, sest esse tüüpi
annaabi.ee 
