Üleüldiselt jäi minule uuringust arusaam, et neiud on ohtudest teadlikumad kui noormehed ning omavad suuremal hulgal teadmisi seksuaalvahekorras kasutatavatest kaitsevahenditest. Uuringu läbiviijate hinnangul toodi välja põhitõde, et üksteist mitte tundvad noored avanevad seksuaalsetel teemadel arutledes paremini kui ühte sõpruskonda kuulujad. Siinkohal kardetakse ilmselgelt tuttavate/sõprade ning lähedaste arvamust või reaktsiooni. Avameelsemad arutlejad antud teema üle olid vanemad ehk 19-24-aastased inimesed ning mitte-eestlased.
Hippokratese vanne: arstide ametitõotus kaitsta alati patsiendi elu ja tervist. Ajalookirjanduse algus: Kreeka minevikust teame palju tänu kangelaseepikale. Neist hakati aja jooksul kirjutama proosavormis uurimusi. Herodotos oli üks neist, ta kirjutas Kreeka-Pärsia sõdadest ,,Historia", tänu millele teda ajaloo isaks kutsutakse. Ta on ka üles märkinud nii varasemat ajalugu kui ka nt Euroopa rahvaste kombeid. Esimesed inimese käitumise ja moraaliküsimuste üle arutlejad oli sofistid. Nad õpetasid rikastele nt kõnekunsti ning paljud neist lahkasid õigete polistele sobivate seaduste probleemi. ,,Õige" ja ,,väära" mõiste suhtelisuse alusel jõudsid nad järeldusele, et seadusi ja moraalireegleid saab oma suva järgi muuta. Paljud sofistid said oma õpetuste läbi väga kuulsateks ning rikasteks, kuid sellele vaatamata taunis neid nii lihtrahvad kui ka palju rikkaid, kuna nähti ohtu traditioonidele ja moraalile.
luua kõikehõlmav maailmakirjeldus ja mõtestus, mis võtaks kokku ja sünteesiks kõikide teaduste saavutused. Niisuguseid maailmatervikut uurimisainena hõlmavaid pürgimusi on ajaloos olnud, tänapäeval on seesugune spekulatiivne natuurfilosoofiline totaalsus täiesti võimatu, viljatu ja ka tarbetu. Filosoofia käsitlemisel ,,ükskõik mille teooriana" peaksid kindlasti olema täidetud järgmised tingimused: filosoofiliseks arutluseks kerkivad küsimused peavad pakkuma üldist huvi, arutlejad peavad opereerima kõige üldisemate, abstraktsemate, mõistetega, arutlus peaks olema kvaliteetne, s.o vastu pidama kriitilistele argumentidele, tundma varasemaid asjakohaseid vastuseskeeme ja argumente filosoofia ajaloost, olema üldjoonteski kooskõlas teaduse tõdedega. Vastasel korral taandub arutlus targutamiseks, tüütuks ,,filosofeerimiseks". Kindlasti üha suuremat elujõudu koguvatena on kultuuri arengu
Broussais pidas vajalikuks tegeleda krooniliste haigustega, sest ened on peamised organismi ,,kulutajad". (Broussais kasutas aadrilaskmist ja kaane, sest arvas, et põletikke põhjustab kehapiirkonna liigne stimuleeritus / erutus tegi surma mõnes mõttes enda liitlaseks haiguse vastu.) Oli ka vastupidiseid lähenemisi organit ei tulnud ,,maha rahustada", vaid vastupidi aktiveerida (Brown). Surm kui arsti abimees leidis väljundi anesteesias. Juba omaaegsed ,,varjusurma" üle arutlejad olid teinud tähelepanekuid, mille kohaselt vastava kogemuse läbinud inimesed oleksid oma edaspidises elus olnud kuidagi tervemad (?). Arstiteaduslik mõte liikus ka selles suunas, et kasutada vastavat olukorda kirurgias. Varjusurma üritati esile kutsuda lämmatamise teel. Ka üks esimesi uusaja kirurgilisi anesteetikume naerugaas arvati toimvat eeskätt lämmatajana. Anesteesia plahvatuslik levik 19.
Traditsioonilises loogikas tuuakse esile neli loogika põhiseadust. Samasusseadus (principle (law) of identity, ld principium (lex) identitatis): ühes ja samas arutluses peab kõiki väljendeid (märke, sõnu, fraase ja lauseid) Kasutama ühes ja samas tähenduses. Lihtsamalt: ühe arutluse vältel ei tohi märkide, sõnade ja fraaside tähendused muutuda. Muutuva tähendusega väljend või väitlause libiseb arutluse haardest välja ja võib arutluse muuta ebajärjekindlaks, sest arutlejad ei pruugi tähenduse muutust tähele panna. Võib tunduda, et arutlus on sel puhul vasturääkiv: sama väide on kord väär, kord tõene. Seetõttu on vahel arvatud, et samasusseadus tuleneb vasturääkivusseadusest. Kuid sel reeglil võib siiski olla omaette tähendus: identsuse nõue tagab, et arutlus oleks üldse võimalik. Reeglit näib olevat lihtne järgida, kuid niipea, kui arutlus omandab mingi sisu, tekivad ka probleemid, sest alati pole ilmne, millal on
Traditsioonilises loogikas tuuakse esile neli loogika põhiseadust. Samasusseadus (principle (law) of identity, ld principium (lex) identitatis): ühes ja samas arutluses peab kõiki väljendeid (märke, sõnu, fraase ja lauseid) Kasutama ühes ja samas tähenduses. Lihtsamalt: ühe arutluse vältel ei tohi märkide, sõnade ja fraaside tähendused muutuda. Muutuva tähendusega väljend või väitlause libiseb arutluse haardest välja ja võib arutluse muuta ebajärjekindlaks, sest arutlejad ei pruugi tähenduse muutust tähele panna. Võib tunduda, et arutlus on sel puhul vasturääkiv: sama väide on kord väär, kord tõene. Seetõttu on vahel arvatud, et samasusseadus tuleneb vasturääkivusseadusest. Kuid sel reeglil võib siiski olla omaette tähendus: identsuse nõue tagab, et arutlus oleks üldse võimalik. Reeglit näib olevat lihtne järgida, kuid niipea, kui arutlus omandab mingi sisu, tekivad ka probleemid, sest alati pole ilmne, millal on
annaabi.ee 
