Habermas eristab nelja ajaloolist avalikkuse vormi: 1. hellenistlik avalikkus; Antiik-Kreekas oli polis avalik sfäär debattide ja ühistegevuste jaoks. Kodanikud ei tegelenud tootmisega, aga nende staatus sõltus nende rollist majapidamise peana. 2. feodaalne (representatiivne) avalikkus; Kesk- ja varauusaegsetes feodaalriikides oli kitsas ring võimulolijaid (kuningas ja aadlikud), kes representeerisid oma võimu publiku ees ilma igasuguse poliitilise aruteluta. Avaliku ja erasfääri vahel pole eristust, kuningas on kuningriigis ainuke ,,avalik" asi. Pole diskussiooni ega kollektiivset tegevust, publik ainult vaatab ja kiidab heaks. Avalikkus tähendab võimu ja staatuse presenteerimist, staatuse demonstreerimist publiku ees tseremoniaalses vormis. Nt Louis XIV õukond 17.-18. saj vahetusel. 3. kodanlik (kriitiline) avalikkus; Kriitilise ajakirjanduse, kodanikuühiskonna (+ riigi sekkumine) ja kodanluse ehk keskklassi
- Koosolek probleemide lahendamiseks: otsuste vastuvõrmine, arutelu vabas vormis - Loominguline koosolek: ideede produtseerimiseks - Otsustav koosolek: hea kord, seaduste ja põhikirjade järgimine, sõnavõttude järjekorrast kinni pidamine, erapooletu koosoleku juhtimine, otsuste vastuvõtmist peab juhendama, otsused tuleb kinnitada, koosolekut juhtida lähtudes päevakorrast 11. Nimeta ja kirjelda viis otsustamise meetodit (nende plussid ja miinused) 1) Spetsialisti otsus ilma aruteluta grupis Eelised: • Kasulik lihtsate, rutiinsete otsuste puhul või siis, kui on kasutada vähe aega otsuse tegemiseks. • Kasulik, kui grupi liikmete seas on oskuste ja informatsiooni puudus, et teha otsust mingil muul moel. • Mugav juhtkonnale. Halvad küljed: • Üks inimene on otsustamisel piiratud ressurss. Grupi koostöö eelised puuduvad ja teiste liikmete teadmisi ei kasutata.
KABINETI SUURENEMISE TAGAJÄRJED 1) kaob ära mitteformaalne suhtumine, kabinett loob struktuure, mis koostavad otsuse projekte tekivad alakabinetid. · kabinet hakkab eraldama tähtsaid ja vähem tähtsaid küsimusi. Vähemtähtsad suunatakse ministeeriumitele tekib kollegiaalsuse põhimõte. · tegevusvaldkondade jaotumine, üks minister ei püüa sekkuda teise valdkonda ministrite tasandil poliitiliste otsuste vastuvõtmine ilma aruteluta. Kabineti ühtsus väheneb. 2) peaministri roll suureneb, peaminister juhib kabineti tööd autoritaarsuse põhimõttel. Peaministri aparaat suureneb, ta ei toetu enam teiste aparaadile poliitiliste otsuste tegemine hakkab minema peaministri aparaadi pädevusse vastuolu ministrite ja peaministri aparaatide vahel. 3) valitsuse hierarhiseerumine, tekib olukord, kus ministriks olemine ei tähenda alati ka valitsuses olemist. Tekivad ministrid, kes kuuluvad valitsusse ja kes ei kuulu
alla võtmise menetluse algatamise teade avaldatakse kohalikus ajalehes. (4) Teade peab sisaldama teavet: 1) loodusobjekti kohta, mida kavandatakse kaitse alla võtta; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanekuga või otsuse eelnõuga tutvumise võimalustest; 3) avaliku arutelu toimumise koha ning aja kohta või ettepanekut arutada asja ilma avaliku aruteluta; 4) vastuväidete ja ettepanekute esitamise tähtaja kohta. (5) Kaitse alla võtmise algataja saadab loodusobjekti asukoha kohalikule omavalitsusele ja kinnisasja omanikule käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmetega teate tähtkirjaga. (6) Kui menetlusosaline ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud vastuväidet algataja ettepanekule mitte korraldada kaitse alla võtmisel avalikku arutelu, loetakse menetlusosaline asja arutamisest avalikul arutelul loobunuks
tõmbas kaasa ka Leonid Kravtšuki (Ukraina) ja Stanislav Šuškevitši (Valgevene). Samas paneb Liidu ainus president imeks, et keegi ei reageerinud: “...ei ajakirja- nikud, ei kuulsad professorid-demokraadid, ei intelligents, ei noorsugu, ei naised, ei armee, ei kommunistid, kes püüdsid ja püüavad nüüd õigustada oma toetust GKTšP-le Liidu päästmisega. Vene NFSV, Ukraina ja Valgevene ülemnõukogud ratifitseerisid Belovežje kokkulepped käigupealt, praktiliselt ilma aruteluta. /.../ Venemaa ülemnõukogus hääletas vastu 5–6 inimest, Ukrainas 3, Valgevenes üks- ainus Lukašenka. Otsused võeti vastu püsti seistes ja vaimustusega. Mingi hullu- meelsus, meeltesegadus.”19 Gorbatšovi seletuse juhtmotiiv on see, et Liidu lagunemine tähendas perestroika katkestamist-nurjamist, ja kõik, kes olid sellega seotud, olid uuenduskursi ava- likud või varjatud vastased. Katastroof jäänuks tulemata, kui Jeltsini meeskond poleks “õigelt” teelt kõrvale keeranud
Panevezys- Saldutiskise raudtee kohtuasi: Kohtuasja algatas Alalises Rahvusvahelises Kohtus Eesti riik 1937.a Leedu riigi vastu põhjuseks, et Leedu riik, kes haldas äriühingule Esimene Juurdeveo Raudtee selts Venemaal kuuluvat Penevezys- Saldutiskise raudteed, oli rikkunud nimetatud äriühingu varalisi õigusi sellel raudteel. Alaline Rahvusvaheline Kohus otsustas küsimuse Esimese Juurdeveo Raudteede Seltsi Venemaal nõuete põhjendatusest sisulise aruteluta, tuginedes oma otsuses üksnes Leedu riigi vastuväidetele, millest üks vastuväide seisnes selles, et äriühingul, kelle varaliste kohustuste rikkumise eest hüvitist nõuti, puudus kahju tekkimise ajal riikkodakondsus nõuet esitava riigiga. Rahvusvaheliste organisatsioonide vastutus. Rahvusvaheline vastutus võib tekkida ka rahvusvahelistel organisatsioonidel, seda juhul kui organisatsioonil on teiste rahvusvahelise
annaabi.ee 
