Mina arvan et laulupeod aitasid kõike positiivses mõttes parandada. Korraldati ka miitinguid ja moodustati erinevaid liikumisi et inimesi teavitada toimuvast. Ka olukorras, kus Eestimaal elavad venelastest mässulised üritasid Eesti saatkonda sisse tungida olid abiks jälle rahvaliikumised, kus eestlased, kes tulid Eesti saatkonnle appi, võtsid end kokku ja tõrjusid venelased saatkonnast eemale. Kokkuvõtteks ütlen et Eesti sai iseseisvaks just tänu arukatele ja julgetele eestlastele, kes suutsid venelastest üle olla ja sellega Eesti riiki aidata. Samas meil ka vedas, et Venemaa ei andnud käsku rünnta ja et venelased ei suutnud infokanaleid enda kätte saada. Eestlased olid väga aktiivsed korraldades erinevaid liikumisi ja üritusi, mis aitas kaasa Eesti vabariigi väljakuulutamisele.
Lisaks oleks tegu kindla teadusmeetodiga, mida kritiseeris juba Feyerabend. Kuid kas filosoofia on tänapäeva teaduse jaoks surnud? Tänapäeval teevad filosoofid tihedalt tööd koos teadlastega, aidates neil leida vigu ning püstitades hüpoteese ja küsimusi. Näiteks on hinnatud teadusfilosoof Joseph Rouse Hawkingi teooriale vastupidist väitnud. Filosoofia olevat mitte ainult elus, vaid ka hädavajalik kõigile 21. sajandi arukatele ja arvestavatele kodanikele. Teadus on muutunud interdistsiplinaarseks, sest muidu võiksid olulised detailid märkamata jääda. Seda võiks võrrelda nägemisega vaadata võib nii ühe kui teise silmaga, kuid parim on vaadata kahe silmaga korraga, et näha tervikut. Selle tõttu on vaja nii humanitaar- kui reaalharidust ei piisa sellest, kui üks inimene vaatab ühe, teine teise silmaga. Parim tulemus on, kui üks inimene vaatab sama uurimisobjekti korraga kahest küljest.
spetsiaalseid riitusi mõne allilmaga seotud jumaluse auks. Kirjutades neid võrdlusi tekib mul mulje, et väga raske on võitjat välja selgitada. Nii hellenistlikul kui ka klassikalises Kreekal on midagi muljetavaldavat pakkuda. Mulle meeldib klassikalises Kreekas see, et nad ei uskunud surmajärgsesse ellu- nad suutsid jääda mõistuse piires. Hellenistlikul perioodil imestab mind see, kuidas saab nii maeruväärsetest teatriteemadest üle minna arukatele ja elukogenud teemadele. Nagu ütles Bob Wells:"Sinu tõeline väärtus sõltub täielikult sellest, millega sind võrreldakse".
taotlejale pakkumuse esitamise ettepaneku ning peab nendega läbirääkimisi pakkumuste üle, et valida välja edukas pakkumus. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral peab hankija hankelepingu tingimuste üle läbirääkimisi omal valikul ühe või mitme huvitatud isikuga, olles eelnevalt esitanud neile hankedokumendid.13 "Kui hanketeade on sõnastatud selgelt, annab see kõigile potensiaalsetele, piisavalt arukatele, kogenud ja mõistlikult hoolsatele pakkujatele objektiivse võimaluse luua endale konkreetne ettekujutus teostavatest töödest ja nende tegemise kohast ning võimaluse koostada sellest lähtuvalt oma pakkumus."14 13 EUROPA; Teie Euroopa; Ettevõtted; ELi turg; Riigihanked; Eesti 14 Euroopa Kohtu seisukoht 9 KOKKUVÕTE Riigiabi on ükskõik missugusel kujul pakutav abi riigi poolt ettevõtjatele. See ei ole kooskõlas
lihtsalt selle sõna definitsioonis. Veel vähem on vaja uurida, kas kaks ebavõrdsuse tüüpi võiksid olla olemuslikult seotud--see tähendaks vaid, et küsime teiste sõnadega, kas valitsejad on paratamatult rohkem väärt kui allujad ja kas iga indiviidi keha või vaimu jõud, tarkus või voorus on alati täpses vastavuses tema vägevuse või rikkusega. Säherduse küsimusega sobiks ehk torkida neid, kes tunnistavad end oma isandate orjadeks, aga see ei kõlba mingil juhul arukatele ja vabadele inimestele, kes otsivad tõde. Millest siis täpsemalt käesolevas Arutluses kõneldakse? Me tuvastame asjade arengus hetke, mil õigus asendas vägivalla ja seega loodus allutati seadusele; me seletame, mis ime läbi otsustas tugev hakata teenima nõrka ja rahvas eelistas osta endale kujuteldava rahu, makstes selle kinni oma tegeliku õnne kaotamise hinnaga. Kõik ühiskonna aluseid uurinud filosoofid on tundnud vajadust minna mõttes tagasi
definitsioonis. Veel vähem on vaja uurida, kas 2 ebavõrdsuse tüüpi võiks olla olemuslikult seotud - see tähendaks, et küsime teisisõnu, kas valitsejad on rohkem väärt kui allujad ja kas iga indiviidi keha või vaimu jõud, tarkus või voorus on täpses vastavuses tema vägevuse või rikkusega. Sellise küsimusega sobiks ehk torkida neid, kes tunnistavad end oma isandate orjadeks, aga see ei kõlba mingil juhul arukatele ja vabadele inimestele, kes otsivad tõde. Millest siis täpsemalt Arutluses kõneldakse? Tuvastame asjade arengus hetke, mil õigus asendas vägivalla ja seega loodus allutati seadusele. Seletame, mis ime läbi otsustas tugev hakata teenima nõrka ja rahvas eelistas osta endale kujuteldava rahu, makstes selle kinni oma tegeliku õnne kaotamise hinnaga. Kõik ühiskonna aluseid uurinud filosoofid on tundnud vajadust minna mõttes tagasi loomuseisundisse, aga keegi pole sinna jõudnud
annaabi.ee 
