on meie soode ja rabade igihaljas kääbuspõõsas kasvab koos kanarbikuga lehed on vaid mõne millimeetri pikkused, väga kitsad ja tumerohelised marjataimena teda meil kuigivõrd ei kasutata (viljad üpris maitsetud ja suurte seemnetega) Rohurinne (Lamba-aruhein) väiksed, kuid väga tihedad puhmad lehed on kitsamad kui ühelgi teisel aruheinal on tähtis lambakarjade toit Inimesed saavad materjali nende juurtest (paberi, pintslite, köite ja mattide) Samblarinne on vähe liike enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud Putukad (Sipelgakiil) sipelgalõvi on tema vastne
LAMBA ARUHEIN Lamba aruheina võib ära tunda väikeste, kuid väga tihedate puhmaste järgi. Teiseks tuleb vaadata tema lehti. Lamba-aruheina lehed on kitsamad kui ühelgi teisel aruheinal. Võiks lausa öelda, et need on juuspeenikesed. Tegelikult need siiski petavad meid veidi. Nimelt on lamba-aruheina lehed enamasti pikuti kahekorra kokku pandud, kuid nii tihedalt, et lehte lahti teha meil ei õnnestu. Nii on nende läbimõõt tavaliselt vaid pool millimeetrit. Lamba-aruheina lehed on näppudega lehetipust allapoole katsudes veidi karedad. Aruheinade lehtedel on veel üks huvitav määramistunnus. Nende ülemine ots on sageli ühe
Sel juhul näitab LPK taimes sellist pliisisaldust, millest suurema sisalduse puhul pidurdub taime kasv. Orienteeruvaks pliisisalduse toksilisuse alampiiriks kaera- ja ristikutaimedes loetakse 50 mg/kg kuivaines. Seejuures ei ole plii kontsentratsiooni toksilisuse piir taimedes kindel ega muutumatu suurus, vaid sõltub taime bioloogilistest iseärasustest, kasvukoha mulla omadustest ja mitmetest teistest teguritest. Nii on pliisisalduse toksilisuse piir raiheinas varieerunud 61-2000 mg/kg, aruheinal aga 25-420 mg/kg. Enamikus maades on toiduna kasutatavate taimsete produktide kuivaine pliisisalduse LPK-ks 2-3 mg/kg. Kuid lubatakse ka 10- ja isegi 30-milligrammist pliisisaldust. 8 6. Kokkuvõte 9 10 6. Kokkuvõte 11 7.Kasutatud Kirjandus Internet:1. http://www.keskkonnainfo.ee 2.http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php?
Mitteniiteliste rohumaade kasutamisel on oluline rohusaagi õegeaegne koristamine ja see on heintaimede kõrsumise lõpul kuni õisikute moodustumiseni. Alates õisiku loomisega väheneb kiiresti heintaimede valgu sisaldus ja suureneb seedumatu ligniini hulk. Ligniini sisalguse 1 ühiku suurenemine rohusöödas põhjustab seeduva energia vähenemist 3-4 üh võrra. Seeduv energia väheneb eriti kiiresti ohtetul lustel, päide-rool, roog aruheinal, rõrgel-raikaerikul, ja soo-nurmikal. Rohu niitmise hilinemisega st pärast õitsemist, väheneb seeduva valgu hulk liblikõielistel kesk 0,3 % ööpäevas ja kõrrelistel 0,5 % päevas. Rohu niitmisee sagedus varase ja kiire arenguga liikidel, nagu kerahein, 4 korda. Keskmisega 3 korda ja aeglase arenguga liikidel 3 korda suvel. Kui esimene niide koristatakse heintaimede õisiku loomise alguses siis teine rohusaak sadakse 30-35 päeva möödudes. 3 Rohusaak 40-45
pektiinirikkam ja vähem puitunud kui varred/kõrred. Lehtedel on vatsas lühem peetusaeg, võrreldes vartega, lehtede kiu suurema KA seedumise ja mitteseeduva materjali kiirema läbimisaja tõttu. Kui kõrrelistel lehtede KA seeduvus oli kõrte seeduvusest suurem 62-293 g kg-1 võrra, siis varasel ristikul ja lutsernil erines lehtede ja varte seeduvus vastavalt 80-154 ja 164-262 g kg -1 võrra. Kõige suurem erinevus lehtede ja varte KA seeduvuse vahel oli põldtimutil ja harilikul aruheinal loomise faasis (vastavalt suurem 280 ja 293 g kg-1 võrra) ja lutsernil õitsemise faasis (suurem 262 g kg-1 võrra). Üle 50%-line lehtede osakaal biomassist on heintaimede varasemates arengufaasides, mis kindlustab rohusööda hea toiteväärtuse. Hilisemates arengufaasides koristatud rohusöödas on vähe lehti (30-35%) ja palju varsi ning seetõttu väiksem toiteväärtus, sest vartele on iseloomulik küpsemates arengufaasides suur NDF ja väike TPsisaldus (tabel 5).
Nii on piipheinad sugulased hoopis lugadega. Kui teile meenub, kuidas näeb välja hariliku loa õisik, siis karvase piipheina oma on enam- vähem samasugune. Ta on ainult palju hõredam. Karvase piipheina õisikus asuvad väikesed läikivad kastanpruunid õied tavaliselt ühekaupa Lamba-aruhein: Lamba aruheina võib ära tunda väikeste, kuid väga tihedate puhmaste järgi. Teiseks tuleb vaadata tema lehti. Lamba-aruheina lehed on kitsamad kui ühelgi teisel aruheinal. Võiks lausa öelda, et need on juuspeenikesed. Tegelikult need siiski petavad meid veidi. Nimelt on lamba-aruheina lehed enamasti pikuti kahekorra kokku pandud, kuid nii tihedalt, et lehte lahti teha meil ei õnnestu. Nii on nende läbimõõt tavaliselt vaid pool millimeetrit. Lamba-aruheina lehed on näppudega lehetipust allapoole katsudes veidi karedad. Lainjas kaksikahammas:Lainjas kaksikhammas on pisut vähem levinud, kui harilik kaksikhammas. Erinevalt harilikust
Mitteniiteliste rohumaade kasutamisel on oluline rohusaagi õegeaegne koristamine ja see on heintaimede kõrsumise lõpul kuni õisikute moodustumiseni. Alates õisiku loomisega väheneb kiiresti heintaimede valgu sisaldus ja suureneb seedumatu ligniini hulk. Ligniini sisalguse 1 ühiku suurenemine rohusöödas põhjustab seeduva energia vähenemist 3-4 üh võrra. Seeduv energia väheneb eriti kiiresti ohtetul lustel, päide-rool, roog aruheinal, rõrgel-raikaerikul, ja soo-nurmikal. Rohu niitmise hilinemisega st pärast õitsemist, väheneb seeduva valgu hulk liblikõielistel kesk 0,3 % ööpäevas ja kõrrelistel 0,5 % päevas. Rohu niitmisee sagedus varase ja kiire arenguga liikidel, nagu kerahein, 4 korda. Keskmisega 3 korda ja aeglase arenguga liikidel 3 korda suvel. Kui esimene niide koristatakse heintaimede õisiku loomise alguses siis teine rohusaak sadakse 30-35 päeva möödudes. 3 Rohusaak 40-45
annaabi.ee 
