VEd,max = 0, 6 · pd · lef f,1 = 0, 6 · 41, 1 · 6, 18 = 152, 4kN (75) P~oikj~oud esimese ava teisest toest kaugusel d: VEd,d = 152, 4 - 41, 1 · 0, 355 = 137, 8kN (76) P~oikj~oud esimesel toel: VSd,A = 0, 4 · pd · lef f,1 = 0, 4 · 41, 1 · 6, 18 = 101, 6kN (77) Vertikaalse p~ oikarmatuuriga elemendi p~oikj~oukandev~oime VRd on v¨aiksem v¨a¨artusest: Asw VRd,s = · z · fywd · cot (78) s cw · bw · z · · fcd VRd,max = (79) cot + tan kus
t¨ahistatakse lim xn = + n+ ehk l¨ uhidalt xn +. Analoogiliselt defineeritakse ka xn - ja xn . Kui xn + xn - xn , 32 siis k~oneldakse l~ opmatust piirv¨ a¨artusest. Definitsioon 8. Jada, millel on l~oplik piirv¨a¨artus, nimetatakse koonduvaks jadaks. Jada, millel ei ole l~ oplikku piirv¨ a¨artust, nimetatakse hajuvaks jadaks. Seega ka l~opmatut piirv¨a¨ artust omav jada on hajuv jada. Olgu c k~oigi koonduvate jadade hulk. Asjaolu, et jada {xn } koondub, t¨ahistatakse {xn } c ja asjaolu, et jada {xn } hajub, t¨ ahistatakse {xn } / c
-1 1 2 32 x Joonis 1.10: "saehamba"funktsioon Vaadeldav funktsioonon perioodiline ja selle periood T = 1. Definitsioon 1.7. Funktsiooni y = f (x) nimetatakse kasvavaks, kui kui kahe mis tahes argumendi x1 , x2 X korral, mis rahuldavad tingimudt x1 < x2 , on f (x1 ) < f (x2 ). Seega funktsiooni nimetatakse kasvavaks, kui kahest m¨a¨aramispiikonnast v~otud argumendi v¨a¨artusest suuremale vastab suurem funktsiooni v¨a¨artus. Definitsioon 1.8. Funktsiooni y = f (x) nimetatakse monotoonselt kas- vavaks, kui kui kahe mis tahes argumendi x1 , x2 X korral, mis rahuldavad tingimudt x1 < x2 , on f (x1 ) f (x2 ). Definitsioon 1.9. Funktsiooni y = f (x) nimetatakse kahanevaks, kui kui kahe mis tahes argumendi x1 , x2 X korral, mis rahuldavad tingimudt x1 < x2 , on f (x1 ) > f (x2 ). 9
1 Joonis 1.21: y = coth x 26 Peat¨ ukk 2 Piirv¨ a¨ artus ja pidevus 2.1 Muutuva suuruse piirprotsessid. Muutuva suuruse x kohta ¨oeldakse, et ta on j¨ arjestatud, kui tema v¨a¨artustest on moodustatud j¨arjestatud hulk, st hulk mille iga kahe elemendi kohta on v~oimalik ¨oelda, kumb neist on eelnev ja kumb j¨argnev. J¨arjestatud muutuva suuruse erijuhuks on ajast s~oltuv suurus. Sel juhul on loomulik lugeda kahest suuruse v¨a¨artusest j¨argnevaks seda, mis vastab suu- remale ajamuutuja v¨a¨ artusele. N¨aiteks materiaalse objekti sirgjoonelisel liiku- misel l¨abitud teepikkus S(t) on j¨arjestatud suurus. Kui t2 > t1 , siis teepikkuse v¨a¨artus S(t2 ) j¨argneb teepikkuse v¨a¨artusele S(t1 ). J¨arjestatud muutuva suuruse erijuhuks on ka reaalarvude jada x1 , x2 , x3 , . . . , xn , . . . . Sel juhul genereerib jada indeks j¨arjestuse. Kui k > i, siis jada element xk
1 Joonis 1.21: y = coth x 26 Peat¨ ukk 2 Piirv¨ a¨ artus ja pidevus 2.1 Muutuva suuruse piirprotsessid. Muutuva suuruse x kohta ¨oeldakse, et ta on j¨ arjestatud, kui tema v¨a¨artustest on moodustatud j¨arjestatud hulk, st hulk mille iga kahe elemendi kohta on v~oimalik ¨oelda, kumb neist on eelnev ja kumb j¨argnev. J¨arjestatud muutuva suuruse erijuhuks on ajast s~oltuv suurus. Sel juhul on loomulik lugeda kahest suuruse v¨a¨artusest j¨argnevaks seda, mis vastab suu- remale ajamuutuja v¨a¨artusele. N¨aiteks materiaalse objekti sirgjoonelisel liiku- misel l¨abitud teepikkus S(t) on j¨arjestatud suurus. Kui t2 > t1 , siis teepikkuse v¨a¨artus S(t2 ) j¨argneb teepikkuse v¨a¨artusele S(t1 ). J¨arjestatud muutuva suuruse erijuhuks on ka reaalarvude jada x1 , x2 , x3 , . . . , xn , . . . . Sel juhul genereerib jada indeks j¨arjestuse. Kui k > i, siis jada element xk j¨
annaabi.ee 
