[5] Viisakus-Teie kasutus on lai, ta hõlmab muidki isiklikumat laadi pöördumisi. Nt sularaha- või järjekorraautomaadi peale või sisse pandud õpetuses näib see päris kohane olevat. [5] 6 Kirjandus 1. Erelt, Tiiu 2000. Nimetäiendiga piltlikud väljendid. Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 147- 149; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid2/piltlikud.html 2. Erelt, Tiiu 2004. Stratigraafia ja õigekiri. Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 146-149; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/stratigraafia.html 3. Leemets, Tiina 2004. Austus ei sõltu algustähest. Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 150-152; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/austus.html 4. Raadik, Maire 2000
fourchette (pr) [fursett] `kerge eine püstijalavastuvõtul' Tsitaatsõna Võõrsõna beatles biitlid businessman bisnismen curry karri fan-club fänniklubi graffiti grafiti, grafiitod hacker häkker petanque petank pizza pitsa pub pubi rap räpp rock rokk web veeb whisky viski Lisamaterjal http://keeleabi.eki.ee/artiklid2/tsits.html http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=82 http://www.epa.ee/?wa_id=463 Kirjandus Erelt, Tiiu 2005. Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti keele sihtasutus, lk 16-17
tihedalt seotud olnud juba läbi aegade .Ja ,et piltlikest väljenditest võiks rohem kasutada kuna need ilustavad ja muudavad ilmkaks kõne ja lisavad vürtsi ka kirjapildile.Sammuti võiks teada ka kudas neid piltlike väljendeid kirjutatakse . Kasutatud kirjandus: 1) Erelt, Tiiu 2000. Nimetäiendiga piltlikud väljendid. Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 147-149; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid2/piltlikud.html 2)Erelt, Tiiu2004. Stratigraafia ja õigekiri. Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 146-149; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/stratigraafia.html 3)Leemets, Tiina 2004. Austus ei sõltu algustähest. Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 150-152; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/austus.html
laenamisel mõtlema, et kas meil tõesti endal juba vastavat sõna olemas ei ole- pole mõtet laenata võõrsilt uut, kui endal juba mitu sõnavarianti keeles eksisteerivad. 17 Samas 8 Kirjandus Erelt, Tiiu 2000. Test ja testima. - Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 32-35; http://keeleabi.eki.ee/artiklid2/test.html Leemets, Tiina 2004. Mullivann, peenema nimega jaccusi. Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 55-62; http://keeleabi.eki.ee/artiklid3/jaccuzi.html Mund, Argo 2008. Nemad soppavad, teie ostlete, meie poodleme. - Keelenõuanne soovitab 4. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 64-67; http://keeleabi.eki.ee/pdf/064.pdf Raadik, Maire 2008. Võõrad võõrsõnad. Keelenõuanne soovitab 4. Koostanud Maire Raadik
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond instituut osakond Nimi LAEN- JA TSITAATSÕNADE PÄRITOLU JA KASUTAMINE Referaat Juhendaja Egle Pullerits Tartu AASTAARV SISSEJUHATUS Minu töö eesmärgiks on selgitada, kust pärinevad eesti keelde laenatud sõnad ning kuidas tuleks laen- ning tsitaatsõnu kasutada, et nad vastaksid õigekirja reeglitele. Töö jaguneb kolmeks suuremaks peatükiks. Esimeses peatükis räägitakse, mis üldse laen- ja tsitaatsõnad on. Teises peatükis uuritakse sõnade päritolu ja kolmandas, kõige mahukamas peatükis vaadeldakse sõnade kohanemist eesti keelde ning praeguseks välja kujunenud õigekirjareegleid. Peamisteks allikateks on kolm artiklit. Kaks neist on Tiina Leemetsa artiklid ,,Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles" ja ,,Mullivann, peenema nimega jaccusi" ni...
4) versus 1.3.1.4 Nädal 1) action-film (2) 2) graphic novel 1.3.2 Analüüs Tsitaatsõnad ja -väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud, näiteks coca-cola hääldatakse eesti keeles kokakoola. Tsitaatsõnu kirjutatakse eesti keeles just täpselt nii nagu selles keeles, kust nad on eesti keelde võetud. Tsitaatsõna ühendamisel liitsõnaks kasutatakse sidekriipsu. (http://www.eki.ee/keelen%F5u/artiklid2/tsits.html.) Muust eestikeelsest tekstist 17 eristamiseks tuleb tsitaatsõnad kirjutada teises, nt kursiivkirjas. Käänata tuleb neid ülakoma abil, näiteks coca-cola`s. Tuleks vahet teha soliidse ajalooga tsitaatväljenditel, mis on pärit eelkõige kreeka ja ladina keelest, ja uutel nn trendikatel tsitaatsõnadel ja väljenditel, mis võetakse üle eelkõige inglise keelest
annaabi.ee 
