Võrumaa noored sõlmivad kihlvedusi varastamises. Politsei pidas kinni Võru koolipoisi, kes üritas varastada kolm Tupla sokolaadi, et võita kihlvedu. Juhtunu leidis aset pühapäeval 30. Oktoobri õhtul kella 10-11 paiku Võru maksimarketis, kui tavalist politsei patrulli tegevad politseinikud sattusid peale poe uksest väljunud mr X-le ja tema parimale sõbrale Renele. Ametnikele tundusid need kaks isikut kahtlasena ja nad otsustasi poistelt ostutsekki küsida, et kindlaks teha kas ühe poisi käes olevad ...
Mari Järvelaid ,,Alkohol ja selle mõju" Akadeemia, 2011, köide 4, lk. 692 - 737 Artiklis tegeletakse alkoholi tarvitamise probleemiga, mis on saanud paljudele inimeste tervisele ja elukvaliteedile saatuslikuks. Autor Mari Järvelaid uurib antud artiklis, kuidas alkohol mõjutab inimesi, täpsemalt seda, millised tagajärjed võivad olla alkoholi tarbimisega. Lisaks on autor uurinud erinevate mõistete tähendusi ning ajaloolisi fakte alkoholi tarvitamise kohta. Eesti on alkoholitarbimise poolest kõrgel kohal, nimelt 2005. aasta WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) andmetel on Eesti kuuendal kohal oma 15,57 liitriga (arvestades, et maailma keskmine on 6,1 liitrit aastas). See on väga tõsine probleem meie riigis, sest üha enam noori hakkab varakult alkoholi tarbima ning üha rohkem inimesi vajab haiglaravi alkoholist põhjustatud haiguste ...
1. a) OTSIVÕIMALUS OTSIPROFIIL Raamamatute arv Raamatute arv TÜR-s TTÜR-s Sõna ((biocatalytic) OR 0 1 (stereochemical)) AND (synthesis) Sõna ((biocatalytic) OR 0 0 (stereochemical)) AND (synthesis) NOT ((inorganic synthesis) OR (electrosynthesis) OR (retrosynthesis) OR (x- ray analysis)) Märksõna Biokatalüüs 33 17 Märksõna Süntees 146 54 Märksõna Stereoselektiivne 6 8 ...
Arutlus ,,Ei-noh, leebe tekst..." Lugesin Vaapo Vaheri artikklit ,,Pisaravalajad ja pohhuistid", mis kergelt öeldes oli väga irooniline jutt. Tema puhul ei meeldinud mulle tema kriitika ning lähenemispunk, samas sõnavara oli tal hästi valitud. Kõige rohkem,mis mind häiris oli tema arvamus olümpial osalenud eestlastes. Esiteks, annavad kõik maksimumi ,mitte et üks ei pingutanud ja teine andis endast rohkem,niimodi ei saa vaadelda, minuarust andsid kõik maksimumi. Teiseks, ei lähe Erki Nool, Kerth Kanter ja
olemasolust. Teadlased asusid uurima organismide pärilike omaduste kandjaid ning sellega pandi alus geneetikale, hoolimata sellest, et DNA struktuurist siis midagi ei teatud. Samal aastal avastas Saksa füüsik Max Planck, et energiaallikad ei kiirga energiat mitte pideva joana vaid portsjonite kaupa. Arvutades välja selle suuruse ning sellele nime andes sündis kvantmehaanika. Üksteist aastat hiljem esitati esimene aatommudel. 1905. aastal avaldas Albert Einstein kolm artikklit, milles esitas erirelatiivsusteooria. Põhjus miks see kõigutas seniseid tõekspidamisi täielikult oli lihtne, sest see kõigutas kõiki seniseid arusaamasid universumi kohta. Inimestel oli raske uskuda, et aeg võib erinevate vaatlejate jaoks kulgeda arineva kiirusega, sama käis ka Einsteini teise teooria kohta, et valgus on korraga nii lainetus kui ka osakeste voog. Järsku osutus maailm palju salapärasemaks ja raskemini mõistetavamaks kui see siiani olnud oli. Saadi aru, et maailm pole
kui sulle demonstreeritakse su rumalust, muudab sind sallivamaks, aitab kujundada austust ja lugupidamist kellegi vastu? Kaldun arvama, et mitte eriti. Sallivus ei ole asi, mida saab käsukorras luua - kuulge, eestlased, alates homsest olge sallivad! Sallivus on pikaajaline protsess, mis eeldab isiklikku positiivset suhtlemiskogemust muulastega. Rohkem kui pooltel eestlastel see paraku puudub. Eestlaste sallivuse kohta on ka risti vastupidine arvamus. Suvel lõpus lugesin lehest artikklit, kus oli küsitud «Kus lpeb demokraatlik sallivus ja kust algab liigne leplikkus, allaheitlikkus?» Sama loogikat jätkates: kas ei vii liigne sallivus alandlikkuseni, kus eestlased nõustuvad, et vene keel viks olla teiseks riigikeeleks, lihtsustavad kodakondsuse andmist jne. Kuhu tuleks õmmata sallivuspiir: siiani ja mitte rohkem! Sallivust saab eristada mitut moodi alates tõrjumisest kuni ühtsus- või meie-tundeni.
Referaat on kirjutatud Huno Rätsepa artikli „Kui kaua me oleme olnud eestlased“ põhjal. Artikkel on ilmunud 2007. aasta kogumikus Oma Keel nr 1. Referaadi eesmärgiks on käsitleda eest-tüveliste sõnade tuletamist eesti keelde ning mõningaid võõrlaene, mis on mugavdatud eesti keelde. Lisaks on näiteid toodud Udo Uibo artiklist „Leivast ja saiast, pisut ka lordist ja leedist,“ mis on ilmunud 2011. aastal kogumikus Oma Keel nr 1. Samuti on kasutatud veel Huno Rätsepa artikklit „Pahupidi kadakasaksad. Rahvaetümoloogiaid eesti keelest,“ mis on ilmunud 2012. aastal kogumikus Oma Keel nr 1. 3 1. Eesti, Eestimaa, eestlane, eesti keel Meie rahva ühisnimetus Eesti jõudis meie kirjakeelde alles 17. sajandil. 1638. aastal pastor Heinrich Stahli kodu- ja käsiraamatu III köites kohtame esimest korda saksa tõlkelaenu Eestimaa (Ehstland), seal käsiraamatus öeldakse: „üchtekit lambas, üchtekit rebbane, üchtekit hunt, üchtekit
ametiühingute liiget. 8 9 KOKKUVÕTE Antud referaat on meie kõigi jaoks esimene artiklianalüüs ning me õppisime tänu sellele teadusartikleid analüüsima ning analüüsi põhjal järeldusi tegema. Samuti saime hea kogemuse teadusartiklite otsimises erinevatest otsingumootoritest ning sobiva artikli valiku tegemises. Esialgu olime üsna hädas artiklite leidmisega, sest sellist artikklit nagu me ideaalis lootsime, ei leidnuki. Samuti õppisime, kuidas koostada definitsioonide maatriksit ning mõistsime, et maatriksite koostamine aitab teha kiire ülevaate mõistest. Lisaks kogemustele seoses teadusartiklitega, õppisime oma aega planeerima ning arvestama ka teiste rühmaliikmetega. Aja planeerimine ning teistega arvestamine on õppetöös väga olulised oskused. „Eestvedamise“ definitsiooni uurides nägime, kui paljud inimesed on seda mõistet
annaabi.ee 
