Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist, leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Apollon (Apollo) oli kreeka valgusjumal, samastatud ka päikesejumala Heliosega. Zeusi ja Leto poeg, Arthemise kaksikvend. Teda peeti ennustusjumalaks, kes sai edasi anda ka oma selgeltnägemise võimet näiteks Kassandrale. Oli korra ja selguse, vaimuelu ja kunstide, eelkõige muusika kaitsja, seepärast kuulus tema tunnusesemete hulka Hermeselt saadud lüüra. Muusade valitsejana, Apollon Musagetesena (muusade juht) karistas Apollon Marsyast, kes tahtis temaga võrdne olla. Apollon Smintheus (hiirtepeletaja) kaitses põlluharimist ja karjakasvatust, teda peeti hädade tõrjujaks ning tervitusjumalaks
autor. Perikles tähtsaim Kreeka riigimees. Sõjaväe ülemjuhataja ja riigikassa valitseja. Aristoteles Kreeka filosoof ja õpetlane, antiikajal oli ka silmapaistev filosoof, zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Herodotos kreeka ajaloolane. Kirjutatud raamat ,,Historia" Cicero nimetas teda ,,ajaloo isaks" 7 maailmaimet: 1. Egiptuse püramiid. 2. Pharose tuletorn Aleksandrias. 3. Babüloni rippaiad. 4. Rhodose koloss. 5. Zeusi kuju. 6. Arthemise tempel. 7. Halicarnassose mausoleum VanaRooma: ajalooallikad Mõisted: Senat Rooma foorumi põhjaküljel asus Curia hoone, kus pidas koosolekuid, Rooma riigi kõige tähtsam võimuorgan Senat. See oli asutus, mis on alati olnud Rooma poliitikaelu keskpunktiks. Seal otsustati, kuidas arendada sõjandust, poliitikat, kultuuri ja majandust. Kodanik kõik seal elavad inimesed. Vabariigi periood Kuningate asemel pääsesid võimule kaks konsulit, kes valitsesid sõjaväge
värvi valget; kujutati olustikustseene seoses veinijumal Dionysosega; muutuvad looduslähedasemaks. Taimeornament palmett (lk 67) ja merelainet meenutav meander. 4. 7 maailmaime 1 ) Giza püramiidid Kairos Cheops(140m), Chefren ja Mykerinos 2 ) Babüloni rippuvad aiad 3) Halikarnassose mauseleum haudehitus joonia stiilis, kolmnurkne katus,mille tipus Halikarnassos oma 4-hobuselise hoburakendiga. Tänu temale hakati hauatagust elu rohkem kujutama. 4) Arthemise tempel Efesos. 5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m 6) Rhodose Koloss ~37m pronkskuju päikesejumal Heliosest. 7) Zeusi kuju Olympias krüselefantiintehnikas. 5. Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas) Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad. Ühtset riiki ei tekkinud linnade liit. Hiilgeaeg 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad,
hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Apollon (Apollo) 8 Apollon oli kreeka valgusjumal, samastatud ka päikesejumala Heliosega. Zeusi ja Leto poeg, Arthemise kaksikvend. Teda kutsuti "suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollonit peeti ennustusjumalaks, kes sai edasi anda ka oma selgeltnägemise võimet näiteks Kassandrale. Oli korra ja selguse, vaimuelu ja kunstide, eelkõige muusika kaitsja, seepärast kuulus tema tunnusesemete hulka Hermeselt saadud lüüra. Apollon oli ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides, samuti on ta hõbedase vibu
Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Apollon (Apollo) Apollon oli kreeka valgusjumal, samastatud ka päikesejumala Heliosega. Zeusi ja Leto poeg, Arthemise kaksikvend. Teda kutsuti "suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollonit peeti ennustusjumalaks, kes sai edasi anda ka oma selgeltnägemise võimet näiteks Kassandrale. Oli korra ja selguse, vaimuelu ja kunstide, eelkõige muusika kaitsja, seepärast kuulus tema tunnusesemete hulka Hermeselt saadud lüüra. Apollon oli ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides, samuti on
Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist, leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Apollon (Apollo) oli kreeka valgusjumal, samastatud ka päikesejumala Heliosega. Zeusi ja Leto poeg, Arthemise kaksikvend. Teda peeti ennustusjumalaks, kes sai edasi anda ka oma selgeltnägemise võimet näiteks Kassandrale. Oli korra ja selguse, vaimuelu ja kunstide, eelkõige muusika kaitsja, seepärast kuulus tema tunnusesemete hulka Hermeselt saadud lüüra. Muusade valitsejana, Apollon Musagetesena (muusade juht) karistas Apollon Marsyast, kes tahtis temaga võrdne olla. Apollon Smintheus (hiirtepeletaja) kaitses põlluharimist ja karjakasvatust, teda peeti hädade tõrjujaks ning tervitusjumalaks
värvi valget; kujutati olustikustseene seoses veinijumal Dionysosega; muutuvad looduslähedasemaks. Taimeornament palmett (lk 67) ja merelainet meenutav meander. 9. 7 maailmaime 1 ) Giza püramiidid Kairos Cheops(140m), Chefren ja Mykerinos 2 ) Babüloni rippuvad aiad 3) Halikarnassose mauseleum haudehitus joonia stiilis, kolmnurkne katus,mille tipus Halikarnassos oma 4-hobuselise hoburakendiga. Tänu temale hakati hauatagust elu rohkem kujutama. 4) Arthemise tempel Efesos. 5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m 6) Rhodose Koloss ~37m pronkskuju päikesejumal Heliosest. 7) Zeusi kuju Olympias krüselefantiintehnikas. 10. Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas) Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad. Ühtset riiki ei tekkinud linnade liit. Hiilgeaeg 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad,
annaabi.ee 
