(Kingisepp 2006: 65-66). 2. VERERÕHU MÕÕTMINE 2.1. Korotkovi meetod Korotkovi meetod on üks levinumaid meetodeid vererõhu kaudseks määramiseks. Selle meetodiga mõõdetakse arteriaalset vererõhku õlavarrearteris sfügmomanomeetri abil. Õlavarrearter asub umbes südame kõrgusel ning on vastu õlavarreluud hästi kinnisirutav. Õlavarre ümber paigutatakse manomeetriga ühendatud mansett. Selles mansetis tõstetakse rõhku kummiballooni abil. Pärast manseti asetamist leitakse arteripulsi järgi arteri asukoht ning pannakse manseti alumise serva kõrgusele stetoskoobi otsik. Seejärel tõstetakse mansetis ballooni abil rõhku. Kui rõhk ületab arterisisese vererõhu, siis mansetialune arter sulgub ja verevool lakkab. Järgmiselt avatakse ventiil, mis asub balooni juures ja langetakse aeglaselt rõhku mansetis. Süstoolsest arteriaalsest rõhust madalama mansetirõhu juures läbib veri osaliselt kokku hoitud arterit. Verevool selles arterilõigus läheb kiiremaks ning tekivad
vahel. ( eithoveni standardlülitused). Sakid- P, Q, R, S, T. Sakkide vahelisi horisontaalseid lõike ühendav joon on isoelektriline joon, mis tekib siis, kui potentsiaalne diferents elektoodide vahel puudub. Sakkidevahelised hoisontaalsed lõigud- segmendid. Kui vaadeldav lõik sisaldav ka sakki või sakke nim seda intervalliks. Areteripulss- südame süstoli ajal tekkinud ja arterite seinu mööda leviv rõhupulsilaine. Sfügmograafia on meetod arteripulsi registreerimiseks. Tõusev osa- anakroot, katatroot- lanegev osa. Langeva osa sälk- intsiuur ja dikrootne laine. VERERÕHK Rõhupulsikõveral süstoli ajal esinevat maksimumi nim süstoolseks vererõhkuks, ning diastoli ajal esinevat miinimumi diastoolseks vererõhuks. Nõrmaalseks väärtusekd võib lugeda kuni 130/85 mm Hg, optimaalseks 120/85mmHg. Vererõhk on kõrgenenud( arteriaaalne hüpertensioon), kui see ületab 140/90 mmHg. Arteriaalse hüpotoonia ehk madala vererõhu
Tavaliselt kasutatakse vererõhu põhimõtet arteriaase vererõhu mõõtmisel. Üheks levinumaks vererõhu kaudse määramise meetodiks on Korotkovi meetod. Korotkovi järgi mõõdetakse arteriaalset vererõhku õlavarrearteris sfügmomanomeetri abil. Õlavarrearter asub ligikaudu südame kõrgusel ja on vastu õlavarreluud hästi kinnisurutav. Ümber õlavarre asetatakse manomeetriga ühendatud mansett, milles saab tõsta rõhku kummiballooni abil. Manseti almise serva kõrgusel leitakse arteripulsi järgi arteri asukoht ja asetatakse sellele stetoskoobi otsik. Nüüd tõstetakse mansetis ballooni abil rõhku, ku isee ületab arterisisese vererõhu, siis mansetialune arter sulgub ja verevool lakkab. Järgnevalt alandatakse rõhku, verevooluga selles arterilõigus kaasnvead helid on nn Korotkovi toonid. Toonide ilmumisel fikseeritakse manomeetri näit, mis vastab aüstoolsele arteriaalsele rõhule. Kui helid kaovad, siis
Invasiivsel vererõhu mõõtmisel kliinikus viiakse inimese veresoonde manomeetriga ühendatud kanüül. Vererõhu kaudsel mõõtmisel avaldatakse veresoonele vasturõhku veresoont ümbritsevate kudede kaudu, enamasti kasutatakse arteriaalse vererõhu mõõtmisel ja tuntuim on Korotkovi meetod. Selleks asetatakse sügmomanomeetriga ühendatud mansett ümber õlavarre õlavarrearteri kohal, südame kõrgusel, milles saab rõhku tõsta kummiballooni abil. Manseti alumise serva kõrgusel leitakse arteripulsi järgi arteri asukoht ja asetatakse sinna ststoskoobi otsik. Tõstes nüüd masetis rõhku kuni see ületab arterisisese vererõhu, siis sulgub mansetialune arter, kus verevool lakkab. Avatakse ventiil ja alandatakse aeglaselt rõhku mansetis. Süstoolsest rõhust veidi madalama mansetirõhu juures läbib veri osaliselt kokkususrutud arterit, verevool kiireneb ja tekivad keerisvoolud ja kaasuvad nn Korotkovi toonid. Toonide ilmumise
Üheks levinumaks vererõhu kaduse määramise meetodiks on Korotkovi meetod. Korotkovi järgi mõõdetakse arteriaalset vererõhku õlavarrearteris sfügmomanomeetri abil. Õlavarrearter asub ligikaudu südame kõrgusel ja on vastu õlavarreluud hästi kinnisurutav. Ümber õlavarre asetatakse manomeetriga ühendatud mansett, milles saab tõsta rõhku kummiballooni abil. Manseti alumise serva kõrgusel leitakse arteripulsi järgi arteri asukoht ja asetatakse sellele kohale stetoskoobi otsik. Nüüd tõstetakse mansetis ballooni abil rõhku, kui see ületab arterisisese vererõhu, siis mansetialune arter sulgub ja verevool lakkab. Järgnevalt avatakse ballooni juures asuv ventiil ja langetatakse aeglaselt rõhku mansetis. Süstoolsest arteriaalsest rõhust veidi madalama mansetirõhu juures läbib veri osaliselt kokkusurutud arterit, verevool selles arterilõigus kiireneb
annaabi.ee 
