14) mitme kihiline on kodade müokard, vatsakeste müokard Kodade 2-kihiline, vatsakeste 3-kihiline 15) millisteist primaarse südametoru osades on tekkinud kojad (2) atrium commune, sinus venosus 16) mis moodustavad südame skeleti 1. annuli fibrosi 2. trigonum fibrosum dextrum et sinistrum 3. septum membranaceum 17) milline klapp asub parema koja ja vatsakese vahel, tuua osad valva tricuspidalis (cuspis anterior, posterior et septalis) 18) mida ühendab lootel ductus arteriosus truncus pulmonalis’e alaneva aordi algusosaga ! 2. Veenid, lümfisüsteem ! 1) milliste veenide ühinemisel moodustub v. portae hepatis, kust viib verd (üldnimetus) v. mesenterica sup., v. mesenterica inf., v. lienalis; viib verd paarituist kõhuõõne elundeist (mao- sooltorust, kõhunäärmest, põrnast) 2) ülajäseme pindmised veenid, nimetused, kust algavad, kuhu suubuvad 1. v. cephalica suubub v. axillaris’esse 2. v. basilica suubub v. brachialis’esse või v. axillaris’esse v
k) Kilpnäärme omandatud vaegtalitlus l) Kilpnäärmehormooni teket stimuleeriva hormooni koguse suurenemine m) Kaksteistsõrmiksoole avanematus n) Hirschsprungi tõbi o) Kõhukinnisus p) Leukeemia q) Klinefelteri sündroom · Downi sündroomile iseloomulikud südameprobleemid a) Atrioventrikulaarne septaaldefekt (AVSD) b) Osaline AVSD c) Täielik AVSD d) Ventrikulaarne septaaldefekt (VSD) e) Patent ductis arteriosus f) Eisemengeri kompleks g) Fallot tetraloogia · Teie lapse käitumine · Ei ole olemas käitumisprobleeme, mis oleksid iseloomulikud ainult Downi sündroomiga laste puhul. · Lastel on oluline teada, mis on lubatud ja mis mitte. · Käitumise korrigeerimine kujutab endast õpetamise ühte vormi, mida rakendatakse olukordades, kus selgitusest üksi ei piisa. · Käitumist on kahte tüüpi: hea käitumine, mida tahetakse premeerida ja halb, millest
Lootel on suurima hapnikuküllastusega veri a) aordi kõhuosas b) nabaarteris c) nabaveenis d) ülakehasse verd toovates arterites Loote alakehasse jõudmiseks seguneb veri a) arteria umbilicalisest saabuva verega b) v. cava interiorist ja ductus arteriosusest saabuva verega c) v.cava interiorist saabuva verega Veri, mis jõuab loote ülakehasse on segunenud: a) Ductus arteriosusest saabunud verega b) V.cava inferiorist saabunud verega Lootel on avatud (1p): a) ductus arteriosus b) avaalauk c) ovaalmulk Südame erutustekke ja juhtesüsteemi osad on, järjesta: sinuatriaalsõlm, atrioventikulaarsõlm, Hisi kimp, Hisi kimbu parem ja vasak säär, Purkinje kiud. Teistel erutusjuhtesüsteemi osadel on (peale sinuatriaalsõlme) on võime erutuse automaatseks tekitamiseks (1): a) sagedusega üle 80 korra minutis b) sagedusega alla 60 korra minutis Erinevate leukotsüütide sisaldust veres kajastab a) hemogramm b) leukogramm c) elektrokardiogramm
2. Stenoseerivad südamerikked, normaalne või vähenenud kopsuvereringe täituvus (aordiklapistenoos, aordikoarktatsioon) Millised on kolm sagedasemat tsüanoosita ks südameriket? 1. VSD ehk vatsakeste vaheseina defekt 2. ASD ehk kodade vaheseina defekt 3. Avatud arterioosjuha (aordi ja kopsuarteri vaheline juha) ehk Botallo juha ehk ductus arteriosus Millised tunnused viitavad ks südamerikke esinemisvõimalusele lapsel? 1. väsimine imemisel 2. nahavärvuse muutus - tsentraalne tsüanoos (huultel, keelel, suu ja nina kolmnurgas, kehatüve piirkonnas, küünte all) 3. maksa suurenemine (suure vereringe puudulikkuse korral) 4. südame löögisageduse tõus 5. hingamissageduse tõus - hingeldus 6. lapse rahutus/loidus 7
stimuleerivad esimest hingetõmmet, mille heas seisundis vastsündinu teeb juba poole minuti vanuselt. Kopsud, mis enne sündi sisaldasid lootevett, täituvad õhuga, samal ajal kui vesi surutakse neelu ja lümfiteedesse. Hingamissagedus stabiliseerub 40-70 korrale minutis. Ka vereringes leiavad pärast sündimist aset muutused. Lootel voolab veri paremast kojast ovaalmulgu (foramen ovale) kaudu vasemasse kotta ning aorti ja kopsuarterit ühendab arterioosjuha (ductus arteriosus), mille kaudu veri juhitakse kopsuarterist otse aorti. Pärast sündi, kui kopsude sooned täituvad verega, sulguvad järkjärgult esimestel elupäevadel nii ovaalmulk kui arterioosjuha. Vastsündinu seisundit hinnatakse 1. ja 5. eluminutil kasutades nn. Apgari skaalat. Selline lapse seisundi arvuline väljendamine on saanud nime Virginia Apgarilt - selle hindamissüsteemi loojalt, ning on kasutusel ülemaailmselt. Vastsündinul hinnatakse
põhimikuarterid (arteria basilaris), mille alguseks on mõlemad lüliarterid (arteria vertebralis sinistra ja dextra). Keskaju piirkonnas hargneb põhimikuarter kaheks tagumiseks suurajuarteriks (arteriae cerebri posteriores). Aju eesmine ja keskmine suurajuarter (arteria cerebri anterior ja arteria cerebri media), mis varustavad verega aju eesmist ja keskmist osa, moodustavad koos ühendusharudega ringi – circulus arteriosus (Willis). See ühendusrõngas võimaldab aju verevarustust ka sel juhul, kui üks suurtest arteritest rivist välja langeb. Joonis 3.11. Peaaju verevarustus Kasutatud veri jõuab ajuveenide kaudu aju välispinnale ning voolab läbi subarahnoidaalruumis osaliselt vabalt asetsevate sildveenide kõvas ajukelmes asuvasse venoosse vere trakti, mida nimetatakse siinuseks. Koljulae all voolab veri läbi siinuse paremasse ja vasakusse sisemisse 43 kägiveeni (vena jugularis interna)
annaabi.ee 
