Igas kunstitöös on aga tähenduslik vorm, eriline esteetiline substraat, mis teeb kunstist kunsti ja esteetilisest esteetilise. Näit. Bach mõjutab (vorm), samad noodid eraldi mitte. Teatud muusikalised kordused -- värvide koosmäng, lugude struktuur määrab ära, mis teeb meid rõõmsaks, kurvaks jne. Siin on püüet kunsti idealistlikult puhastada, näidata, et kunst toimib sama selgelt ja täpselt, kui matemaatiline kombinatsioon. Fry järgi kunstifenomenidele (artefaktidele) on ühine just iidne vorm ja kunst mõjubki seetõttu, et toob vormi kaudu esile vanu sügavaid (arhetüüpseid) mälestusi. Richardsi arvates vastab teadus küsimusele "kuidas?", kuid ei vasta küsimusele "miks?". Luule peab olema talle religiooni aseaine, peab asendama teaduslike avastuste toel taandunud traditsioonilised mütoloogiad. Luule on oma harmoonia ja tervikluse impulsside edastamine, psühhoteraapia positiivsete impulsside edastamisena, mida sisaldab I L U .
1974: 34). Dickie institutsionaalne kunstiteooria sai väga terava kriitika osaliseks, kusjuures isegi need, kes üldiselt jagasid tema püüdlust defineerida kunsti liigitavas tähenduses, kritiseerisid sõna "institutsioon" kasutust tema teoorias. Mitmed kriitikud (Cohen 1973; Beardsley 1976; Wieand 1981) heitsid Dickie'le ette, et "institutsiooni" tähendus on tal ebaselge või isegi kahemõtteline: kord räägib ta kunstimaailmast kui sotsiaalsest praktikast, teisal aga rõhutab, et artefaktidele kunstiteose staatuse omistamine on sarnane doktoritiitli andmisega või abielu sõlmimisega. Just see viimane asjaolu, et Dickie tõmbas paralleeli kunstimaailma ja selliste institutsioonide vahele nagu ülikool ja kirik, tekitas palju vastuväiteid, sest lasi arvata, et Dickie peab ka kunstimaailma niisuguseks formaalseks võimuks, kellele on antud õigus kuulutada teatud artefakte kunstiteosteks. Tema enda sõnade järgi pole ta seda kunagi nii mõelnud. Väide, et
DEFINITSIOONE (nt Clive Belli fomalistlik tähenduslikkuse teooria ja esteetilise elamuse teooria), mis on hinnanguline ja ei püüagi kõiki kunstitaotlusi kunsti alla hõlmata. Arthur Danto nimetab kontektsi, kus kunstiteos saab kunstiteose definitsiooni “kunstimaailmaks”, see aga erineb Dickie instiutsionaalsusest, tähendab see täpsemalt kunstiajalugu ja eelnevaid teadmisi kunsti kohta. Kunst on SOTSIAALNE PRAKTIKA, milles teatud ARTEFAKTIDELE omastatakse KOKKULEPPELISELT kunstisteose STAATUS ja roll. Kunstiteooria võib lähtuda teose defineerimist läbi selle FUNKTSIOONI. Margit Sutrop läheneb kunsti defineerimisel küsimusega “mida tähendab olla kunstiteos”; milles seisneb tema staatus? Staatus on saavutatud läbi kunsti institutsionaalsuse, sotsiaalse praktika. Staatus omistatakse läbi konventsioonide ja selle, et lähtepunktiks on, et tegu on juba artefaktiga, mis on
institutsionaalses raamistikus ehk kontekstis. Dickie kritiseeris teravalt neowittgensteiniaanliku esteetika seisukohta, et kunstiteoseid saab identifitseerida vaid „perekonnasarnasuse“ meetodi alusel. Ta oli veendunud, et kunsti saab defineerida. Dickie tegi vahet liigitavatel ja väärtuselistel kunstidefinitsioonidel. Dickie jaoks oli kunstimaailm teatud institutsioon. Dickie meelest ei omista artefaktidele kunstiteose staatust mitte kunstimaailma ametnikud või kriitikud, vaid ikka kunstitegijad ise. Nendeks isikuteks, kes kunstimaailma nimel tegutsedes võivad omistada artefaktidele kunstiteose staatuse, on kunstnik või kunstnike grupp, nagu see on tavaks näiteks filmi tegemisel. 15. Miks võib Danto kunstiteooriat nimetada anti-esteetiliseks? Danto kunstiteooria Ühelt poolt on sellised teosed, mis tahavad ületada esteetilise objekti piiri, sageli tõepoolest suutnud
In-House testimine arendaja kasutab oma tarkvara mõnda aega enne müügile laskmist oma vajaduste rahuldamiseks, et olla kindel selle piisavas usaldusväärsuses. 5.4 Liigitus testimise meetodi ja lähenemise järgi Staatiline vs dünaamiline testimine Staatilise testimise käigus testitavat objekti ei käivitata vaid analüüsitakse seda. Staatilist testimist on võimalik läbi viia nii programmikoodile (koodi läbivaatused, küsimustikud) kui ka kõigile teistele tarkvaraarenduse artefaktidele. Dünaamilise testimise käigus käitatakse testitav objekt (programm) ning uuritakse selle käitumist. Manuaalne vs automatiseeritud testimine Manuaalse testimise puhul viiakse testilood läbi käsitsi. Automatiseeritud testimise puhul kirjeldatakse testilood programmina ning need viib läbi arvuti. Testimise automatiseerimist käsitleb põhjalikult [FE+]. Musta kasti vs valge kasti testimine Musta kasti testimise puhul koostatakse testilood süsteemile sisendite ja väljundite põhjal
Igas kunstitöös on aga tähenduslik vorm, eriline esteetiline substraat, mis teeb kunstist kunsti ja esteetilisest esteetilise. Näit. Bach mõjutab (vorm), samad noodid eraldi mitte. Teatud muusikalised kordused värvide koosmäng, lugude struktuur määrab ära, mis teeb meid rõõmsaks, kurvaks jne. Siin on püüet kunsti idealistlikult puhastada, näidata, et kunst toimib sama selgelt ja täpselt, kui matemaatiline kombinatsioon. Fry järgi kunstifenomenidele (artefaktidele) on ühine just iidne vorm ja kunst mõjubki seetõttu, et toob vormi kaudu esile vanu sügavaid (arhetüüpseid) mälestusi. Richardsi arvates vastab teadus küsimusele "kuidas?", kuid ei vasta küsimusele "miks?". Luule peab olema talle religiooni aseaine, peab asendama teaduslike avastuste toel taandunud traditsioonilised mütoloogiad. Luule on oma harmoonia ja tervikluse impulsside edastamine, psühhoteraapia positiivsete impulsside edastamisena, mida sisaldab I L U .