Ühest küljest on see hea, sest need õpetavad lastele inglise keelt ja arendavad loogikat, kuid tihtipeale lasevad vanemad oma võsukestel liiga kaua aega arvutis veeta. Lõpptulemuseks ongi haiged silmad ja seljad ning vähene sportlikkus, sest arvuti taga istumise kõrvalt ei jää aega treeningutest osavõtmiseks. Aastaid tagasi olid tänavad palli mängivaid lapsi täis, tänapäeval on see aga kahjuks väga haruldane nähtus. Neid lapsi on rohkem arstikabineti ootesabas, sest pidev toasistumine on tervisele koormav ja kõik haigused on kiiremad end lastele külge haakima. Mitte ainult väiksed lapsed pole arvutist sõltuvuses. Mõnikord on täiskasvanud seda rohkemgi. Enam pole harv juhus, et end tööjuures mängima unustatakse. Kuid kui tööle ei süveneta, siis annab see peagi omad vitsad sõltlastele kätte. Ülemused ju tegemata töö eest ei maksa
Näiteks on olemas nädalalehti ning päevalehti, üldloetavaid ning erialaseid. Erinevad ajalehed ning ajakirjad on tehtud erinevatele lugejaskondadele. Näiteks on lehtede SL Õhtuleht ning Päevalehe lugejaskond erinev, sest inimesed on väga erinevad ja neil on erinevad huvid. See on ka põhjuseks, miks telekanaleid, ajakirju, ajalehti on nii palju erinevaid. Meedia tähtsaks alaliigiks on saanud ka reklaamingud. Reklaamid on telesaadete vaheaegadel, kaubanduskeskuste seintel, isegi arstikabineti laual. Reklaamindus on selleks, et inimestele tutuvustada tooteid ja tootja saaks kasumit. kasumi teenimine on aga meedia üheks eesmärgiks. Reklaamid on muutunud aga nii rohkeks, et inimestele on muutunud see tüütuks. Paljud inimesed on isegi kleepinud oma postkastile sildi, mis keelab sinna rämpsposti panemise ning telesaadete vaheaegadel lahkutakse lihtsalt televiisori eest, sest kes ikka jõuab ühte reklaami sadu korda vaadata. Meedias on saanud oluliseks konkurents
Keeleroll ühiskonnas Viimase kuu jooksul oleme eesti keele tundides vestelnud nii kirjakeelest kui ka kõnekeelest. Tean, et kirjakeelt kasutatakse enamasti ajakirjanduses, seadusandlikes kui ka ametlikes dokomentides, kõnekeelt aga teiste inimestega suheldes näiteks bussis või arstikabineti taga olevas järjekorras. Kirjakeele olemus ning tähtsus peitub õigete grammatiliste vormide kasutamisel kirjakeeles. Keel on küll muutuv ajas, aga ikkagi säilitab konservatiivsuse. Kirjakeel nii plahvatuslikult ei arene kui kõnekeel, kõnekeel on rohkem muutuv, st on mõjutatav nii slängist kui ka laenudest võõrkeeltest. Kirjakeelt vajame informatsiooni edastamisel võimalikult suurele hulgal inimestele, näiteks kui aineõpetaja kirjutab koduseidtöid ekooli,
ainult sõrmuste järgi. 11. Ülevaade Flaubert'i ,,Madame Bovary'st" ,,MADAME BOVARY" ,,Mme Bovary" on kirjutatud vastukaaluks romantismile. On üks maa-arst Charles Bovary, teda näeme kõigepealt lapsena, ta on maal kasvanud, aga saanud sellise korraliku kolledzi hariduse, seal samas Rouenis. Ema soovis, et temast saaks arst. Suurte pingutustega saab abiarst, meiemõistes nagu velsker. Romaani I osas selle eksami lõpuks sooritanud ja avab ühes väikeses kohas oma arstikabineti ja abiellunud kohaliku farmeri tütre Emmaga. On oma eluga hirmsasti rahul, kena naine, praksis, patsiendid, kodu, maainimeste sümpaatia. Tema naine Emma pole sugugi õnnelik, sellepärast, et kõigepealt hakkab teda piinama, tüütama ja tülgastama see alevik, kus nad elavad. See, kus kõik teavad kõigist rohkem, kui üldse teada on. Rutiin, sest tööl ei käi. Peale selle kohutavalt vastukarva tema oma isiklik mees sinnamaani, et märkab ainult tema vigu. Emma, tema
Lemmikzarn on romaan. Realism ei jää sinna püsima, 19. Sajandi lõpus tekib kirjanduslik vool, mida nimetatakse naturalismiks. ,,Madame Bovary" on kirjutatud vastukaaluks romantismile. On üks maa-arst Charles Bovary, teda näeme kõigepealt lapsena, ta on maal kasvanud, aga saanud sellise korraliku kolledzi hariduse, seal samas Rouenis. Ema soovis, et temast saaks arst. Suurte pingutustega saab abiarst. Romaani I osas sooritas ta lõpuks selle eksami ja avas ühes väikeses kohas oma arstikabineti ja abiellus kohaliku farmeri tütre Emmaga. On oma eluga hirmsasti rahul, kena naine, praksis, patsiendid, kodu, maainimeste sümpaatia. Tema naine Emma pole sugugi õnnelik, sellepärast, et kõigepealt hakkab teda piinama, tüütama ja tülgastama see alevik, kus nad elavad. See, kus kõik teavad kõigist rohkem, kui üldse teada on. Emma, tema jaoks on ideaalelu hoopis teistsugune. Tema on kasvanud üles romantiliste romaanide varal ja ta on elus käinud isegi ühes lollis
Realism ei jää sinna püsima, 19. Sajandi lõpus tekib kirjanduslik vool, mida nimetatakse naturalismiks. ,,Mme Bovary" on kirjutatud vastukaaluks romantismile. On üks maa-arst Charles Bovary, teda näeme kõigepealt lapsena, ta on maal kasvanud, aga saanud sellise korraliku kolledzi hariduse, seal samas Rouenis. Ema soovis, et temast saaks arst. Suurte pingutustega saab abiarst, meiemõistes nagu velsker. Romaani I osas selle eksami lõpuks sooritanud ja avab ühes väikeses kohas oma arstikabineti ja abiellunud kohaliku farmeri tütre Emmaga. On oma eluga hirmsasti rahul, kena naine, praksis, patsiendid, kodu, maainimeste sümpaatia. Tema naine Emma pole sugugi õnnelik, sellepärast, et kõigepealt hakkab teda piinama, tüütama ja tülgastama see alevik, kus nad elavad. See, kus kõik teavad kõigist rohkem, kui üldse teada on. Rutiin, sest tööl ei käe. Peale selle kohutavalt vastukarva tema oma isiklik mees sinnamaani, et märkab ainult tema vigu
annaabi.ee 
