Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"arssinat" - 6 õppematerjali

Mittesüsteemsed ja vanaaegsed mõõtühikud ja nende kasutusvaldkonnad
12
odt

Mittesüsteemsed ja vanaaegsed mõõtühikud ja nende kasutusvaldkonnad.

Mittesüsteemsed ja vanaaegsed mõõtühikud ja nende kasutusvaldkonnad. Vanande ja vähemlevinud mõõtühikute loend loetleb mitmesuguseid maailmas kasutusel olnud või kasutusel olevaid mõõtühikuid ja nende vasteid meetermõõdustikus. 1. PIKKUSÜHIKUD Eestis tarvitatud pikkusühikud 1(vene)penikoorem=7 vertsa-7467,53 m 1 verst= 500 sülda=1,066783 km 1 süld = 3 arssinat= 7 jalga = 4 küünart – 2,1335808 m 1 arssin = 16 versokkit = 28 tolli = 71 cm 1 1/5 mm (-71,12cm) 1 verssok = 4 cm 4 2/5 mm (~4,44 cm) 1 jalg = 12 tolli = 30 cm 4 7/10 mm (~0,3048 m) 1 toll= 10 liini = 2 cm 5 2/5 mm (~2,54 cm) 1 liin= ~2,54 mm 1 küünar = 3/4 arssinat = 21 tolli = 53 cm 3/10mm (~0,5333 m) 1 Lõuna-Eesti maamõõdu küünar = 2 jalga 1 miil ~ 1609,344 m 1 meremiil = 1852 m 1kaabeltau = 185,2 m 1 merepenikoorem (meresõlm[viide

Toit → Kalkulatsioon
18 allalaadimist
Teisendused
1
doc

Teisendused

m - meeter cm - sentimeeter (10 millimeetrit) mm - millimeeter t - tonn (1000kg) ts - tsentner (100 kg) kg - kilogramm g - gramm km2 - ruutkilomeeter ha - hektar hl - hektoliiter (100 liitrit) dl - dekaliiter (10 liitrit) l ­ liiter Raskusmõõdud 1 tonn = 10 tsentnerit = 61,05 puuda 1 tsentner = 100 kilogrammi = 6,10 puuda 1 kilogramm = 1000 grammi = 2,44 naela Pikkusmõõdud 1 kilomeeter = 1000 meetrit = 0,94 versta 1 meeter = 100 sentimeetrit = 0,47 sülda = 1,41 arssinat = 3,28 jalga 1 sentimeeter = 10 millimeetrit = 0,22 verssokki = 0,39 tolli Meetermõõtude ja inglise mõõtude võrdlus 1 miil = 1760 jardi = 1,61 kilomeetrit 1 jard = 3 jalga = 0,91 meetrit 1 jalg = 12 tolli = 0,30 meetrit 1 toll = 12 liini = 25,4 millimeetrit 1 ruutjard = 9 ruutjalga = 0,84 ruutmeetrit 1 aaker = 4840 ruutjardi = 0,40 hektari 1 bussel = 8 gallonit = 36,37 liitrit 1 gallon = 8 pinti = 4,55 liitrit 1 pint = 0,57 liitrit

Matemaatika → Matemaatika
293 allalaadimist
Geodeesia-geomaatika-geoid-ellipsoid-koordinaadid
14
pdf

Geodeesia, geomaatika, geoid, ellipsoid, koordinaadid

täisnurk on 100g täisring on 400g 1g = 0,9° 3. Radiaansüsteemi - nurga mõõtühik on radiaan 1 radiaan (1 rad) on kesknurk, mille haarade vahele jääva ringjoonekaare pikkus K on võrdne selle kaare raadiusega R. On SI-süsteemi lisaühik. Pikkusühikud Meeter võrdub vahemaaga, mille valgus läbib vaakumis 1:299 792 458 sekundiga (valguse kiirus). Eestis on alates 1. jaan 1929 kasutusel meetermõõdustik 1 km = 1000 m 1 m =10 dm =100 cm = 1000 mm 1 m = 0,4687 sülda =1,4061 arssinat = 3,2809 jalga = 39,37040tolli 1 dm = 10 cm 1 cm = 10 mm = 0,01 m 1 toll =2,54 cm =0,0254 cm Pinnaühikud 1 km2= 100 ha (1 km×1 km) 1 ha = 10 000 m2 (100×100m) 1 a (aar) =100 m2 (10×10 m) 1 m2=100 dm2 (1 m×1 m) 1 dm2= 100 cm2 (1 dm×1 dm, 10×10 cm) 1 cm2= 100 mm2(1 cm×1 cm) Mõõtkavad * Mõõtkava on plaanil oleva joonepikkuse suhe vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni pikkusesse st mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud

Geograafia → Kartograafia
39 allalaadimist
Allikaõpetus
26
doc

Allikaõpetus

algselt vôrdus 700 süllaga, hiljem 500 süllaga. Pikkusühik arssin ilmus Vene kaubanduses käibele 17. sajandil kanga môôduna. Peeter I kohandas vene môôdusüsteemi Lääne-Euroopas kasutatavaga. Seda tingis arenev kaubavahetus läänega. Vene pikkusmôôdustiku aluseks 18. sajandil oli miil, mis vôrdus 7 verstaga. Alates 18. sajandist eksisteerisid Venemaal järgmised pikkusmôôdud: 1 miil = 7 versta 1 verst = 500 sülda ~ 1,0668 km 1 süld = 3 arssinat = 7 jalga ~ 2,1306 m 1 arssin = 4 setverti = 16 verssokit = 28 tolli ~ 71,12 cm 1 setvert ehk neljandik = 4 verssokit ~ 17,77 cm 1 jalg = 12 tolli ~ 30,48 cm. 1 toll = 10 liini ~ 2,54 cm 1 liin = 10 punkti ~ 2,54 mm. Vene vanimaks kaaluühikuks oli suur grivna = 409,512 g. Grivnast kasvasid välja hilisemad massi môôtühikud - puud, nael, solotnik. Vedelikke môôdeti tünnide ja ämbritega. Ämber vett kaalus näiteks 33 naela ja 1 tünn mahutas 10 ämbrit vett. 1835. a

Ajalugu → Ajalugu
112 allalaadimist
Füüsikaline maailmapilt-I osa
54
doc

Füüsikaline maailmapilt (I osa)

Meie oleme harjunud, et kasutatakse selliseid ühikuid nagu meeter, kilogramm, sekund, amper, volt, džaul jne. Teiste sõnadega – SI ühikutega. See ühikutesüsteem tugineb meetermõõdustikul, kus põhiühikuiks on meeter ja kilogramm. Aga see pole kaugeltki kõikjal ega alati nii olnud. Selle väite ilmestamiseks toome väikese valiku vanaaegsed mõõtühikuid: Pikkusühikud 1 penikoorem = 7,47 km = 7 versta 1 verst = 1,07 km = 500 sülda 1 süld = 2,13 m = 3 arssinat 1 arssin = 71,7cm = 16 versokki = 28 tolli 1 jalg = 30,5 cm = 12 tolli 1 toll = 2,54 cm = 10 liini. 1 miil = 1609m 1 meremiil = 1853m 1 jard = 91,4cm = 3jalga Pinnaühikud 1 tiin = 1,09 ha 6 1 tündrimaa  0,5 ha 1 aaker = 4047 m2  o,4 ha Ruumiühikud 1 vaat = 491 l = 40 pange 1 pang = 12,3 l = 10 toopi 1 toop = 1,23 l = 4 kortlit 1 gallon = 4,55 l = 8 pinti 1 pint = 0,57 l

Füüsika → Füüsika
17 allalaadimist
ÜLESANNE I PINNATÜKK
566
pdf

ÜLESANNE I PINNATÜKK

35 Võib-olla tuleks meenutada siin ka vanasõna „Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta...” ja tuletada meelde mõõtühikuid, mida kasutasid meie esivanemad sajand või paar tagasi (viiteid leidub klassikalistest proosateostes, näiteks „Tõde ja õigus”); jalg (29,6 cm) = 4 kämmalt (à 7.4 cm) = 16 sõrme (à 1.85 cm); küünar (44.4 cm) = 1½ jalga; süld (2.134 m) = 3 arssinat verst = 500 sülda = 1067 m arssin = 28 tolli = 711.2 mm verssok =1/16 arssinat = 44.45 mm toop = 1.23 dm3 (= 3 naela vett) pang = 10 toopi tünder = 40 pange (492 dm3) karnits = 3.27 dm3 setverik = 8 karnitsat setvert = 8 setverikku nael = 409.5 g leesikas = 20 naela puud = 2 leesikat perkovitš = 10 puuda Vanas-Kreekas: plethron (29,6 m) =162/3 sülda; staadion (178.6 m) = 6 plethroni.

Insenerigraafika → Autocad
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun