sulameid teiste metallidega välja arvatud tsingiga, kuna vase ja tsingi sulamit nimetatakse messingiks. Pronks on kõva ja rabe ning oli eriti oluline antiikajal, mille järgi nimetati ühte antiikaja osa ka pronksiajaks. Ajalugu Pronksi avastamine võimaldas inimestel luua paremaid metallist esemeid, kui varem oli võimalik. Pronksist tehtud esemed olid kõvemad ja vastupidavamad kui kivist ja vasest tehtud objektid. Esialgu moodustati pronksi vasest ja arseenist. Alles hiljem võeti tina kasutusele, mis kujunes ka pronksi põhitüübiks. Tina pronks oli parem, kuna tina oli saadaval metallina ning arseen oli mürgine. Omadused Pronks on tunduvalt vähem rabe kui raud. Tavaliselt pronks ainult oksüdeerub pealiskaudselt, kui vaskoksiidi kiht on tekkinud, on selle all olev metall kaitstud rohkem oksüdeerumise eest. Siiski, kui vaskkloriid on moodustunud, võib tekkida nn. pronksi haigus, mis pronksi lõplikult hävitab.
aastal puhtakujulise arseeni elemendina eraldas. 1649. aastal avaldas Johann Schroeder kaks viisi kuidas puhast arseeni valmistada. Araabia alkeemik Jabir sai 700. Aasta paiku esimeseks, kes suutis arseentrioksiidi valmistada. Keemilisest ühendist, mis on valge, maitsetu ja lõhnatu, sai ideaalne mürk, mida oli tol ajal võimatu tuvastada. Arseenist sai keskaja üks levinumaid mõrvarelvi, eriti Itaalia kõrgklassi seas. Kuna selle mürgi sümptomid sarnanevad tol ajal laialdaselt levinud kooleraga, jäid salamõrvad tihtipeale tuvastamata. Ühed märkimisväärsemad arseeni-surmad on näiteks Suurbritannia Kuningas George III, Napoleon Bonaparte ning ameeriklasest maadeavastaja Charles Francis Hall. Kokkupuude arseeniga
teda leidub keskkonnas igal pool. Arseeni omadused Arseen: (As) Aatomnumber: 33 Aatommass: 74,92160 Klassifikatsioon: penteelid, p-elemendid Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p3 Elektronskeem: +33|2)8)18)5) Elektronite arv: 33 Neutronite arv: 42 Prootonite arv: 33 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -III, 0, III, V Kristalli struktuur: romboeedriline Aatommass: 74,92160 Sulamistemperatuur: 816 °C (rõhul 38,6 atm.) Keemistemperatuur: 615 °C (sublimeerub) Tihedus: 5,72 g/cm3 Arseenist üldiselt Nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast arsenikon 'mehelik, tugev'. Arseeniühendid on tuntud juba antiikajast. Keemilise elemendina määratles arseeni Antoine Lavoisier aastal 1789. Omadustelt on arseen poolmetall, kuna tal on nii metalli kui ka mittemetalli omadusi. Arseen on poolmetall. Arseenil on olemas mitu allotroopset vormi. Normaalsetes tingimustes on kõige stabiilsem hall arseen, tahke rabe aine, mille tihedus on 5,7 g/cm³. Atmosfääri kuumutamisel arseen ei
Schroeder kaks viisi kuidas puhast arseeni valmistada. Araabia alkeemik Jabir sai 700. Aasta paiku esimeseks, kes suutis arseentrioksiidi valmistada. Keemilisest ühendist, mis on valge, maitsetu ja lõhnatu, sai ideaalne mürk, mida oli tol ajal võimatu mürgi sümptomid sarnanevad tol ajal laialdaselt levinud kooleraga, jäid salamõrvad tihtipeale tuvastamata. Ühed märkimisväärsemad arseeni- surmad on näiteks Suurbritannia Kuningas George III ja Napoleon Bonaparte. Arseenist sai keskaja üks levinumaid mõrvarelvi, eriti Itaalia kõrgklassi seas. Napoleon suri arseenimürgitusse. Inglise sõjaväearstide väitel suri Napoleon Sant Helena saarel maovähki. Napolioni raviarst aga arvas, et Napoleon mürgitati. Tema haigusloo põhjal järeldatakse nüüd, et tema surma põhjustas arseenimürgitus. Arseenimürgistuse korral reageerib arseen valkude koostisesse kuuluva väävliga. Seepärast on kerge tuvastada näiteks arseeni olemasolu juustes
Arseenil põhineb ka fotosüntees. Oremlandi teooria järgi, tekkis arseenil põhinev fotosüntees miljardeid aastaid tagasi. Sel ajal oli Maa alles tekkinud ning atmosfääris ega vees polnud hapnikku. Sel ajal oli arseen eluks hädavajalik element. Arseen on enamikule elusolenditest mürgine aine, kuigi Californias, Ameerika Ühendriikides, Sierra ja Nevada mäestiku lähedal paiknevas soolases järves nimega “Mono“ avastati bakter, mis areneb arseeni abil ehk nad ammutavad arseenist endale eluks vajalikku energiat. Mono järve voolab läbi põhjavee arseeni ja bakter suudab kasutada arseeni oma DNAs kui rakumembraanides. Arvati, et elu põhineb vaid süsinikul, vesinikul, lämmastikul, hapnikul, fosforil ja väävlil, kuigi see bakter suudab kasutada fosfori aseainena arseeni, mis muide on fosforiga väga sarnane. Bakterid sünteesivad endale orgaanilist ainet, kuigi nad tarvitavad fotosünteesi nagu
o Plii (Pb) Savisette ja kiltkivi rikkad mullad sisaldavad kõige rohkem pliid. Saastamata muld sisaldab pliid tavaliselt 2-60 mg/kg. Pliid lisatakse bensiinile oktaanarvu suurendamiseks alates 1920ndaist, praegu umbes 0,8 g liitri kohta. Mullas tekivad pliist enamasti raskesti omastatavad orgaanilised ühendid. Plii on tugevasti akumuleeruv. o Arseen Inimtegevusel satub loodusesse ~80 000 tonni ehk 95% Maal vabanevast arseenist. Suurim saastaja on pestitsiiditööstus. 1940ndateni, pihustati viinamarjaistandustes aastas kuni 2,7 kg arseeni hektarile. Metallurgias on arseen maakide särdamise kõrvalsaadus. Umbes 50% lendunud arseenist koguneb mulda vastavate tehaste läheduses. Arseeni mürgisus loomadle sõltub: arseeniühendist, organismi liigist ja vanusest, teistest ühenditest ja keskkonna pH-st. Inimesel põhjustab surmava ägeda mürgistuse 70-180 mg. o Vask
Fosforist toodetakse paljusid mineraalväetisi (superfosfaat, fosforiit jne), insektitsiide - tiofoss ja klorofoss. Gallium- ja indiumfosfiidid on pooljuhid. Elusorganismides soodustavad nad süsivesikute ainevahetust ja osalevad organismi ainevahetuses. · Arseeni leidub inimeses ja teda peetakse "eluelemendiks", sest ta on vajalik hemoglobiini sünteesiks, stimuleerib vereloomet ning osaleb ainevahetuses. Samas saadakse arseenist ründemürke ning ka teisi mürkaineid, sealhulgas insektitsiide. · Lämmastikku nimetati vanasti "lämmatavaks gaasiks", sest ta takistas hingamist. Samas on lämmastik valkude ja nukleiinhapete koostises, ilma milleta poleks elu. Seega võime lämmastikku pidada nii elu- kui ka surmaelemendiks. Lämmastikku kasutatakse mineraalväetiste ja mürkkemikaalide tootmiseks. Lämmastik on vajalik taimede kasvuks, fosfor viljumiseks
kaitsefunktsioone. Nahk on inimese tundeorgan, mille kaudu tuntakse valuaistingut, puudutust, rõhumist, vibratsiooni, sooja ja külma. Peale selle täidab nahk sekretoorset ja ekskretoorset ülesannet. Inimese higi keemiline koostis muutub sõltuvalt inimese üldseisundist ja eritatava higi hulgast. Näiteks haigestumise korral, kui häirub ainevahetus, ilmuvad higi koostisesse seal tavaliselt mitteesinevad ained (suhkruhaiguse korral suhkur). Higi aitab organismil vabaneda arseenist, joodist, broomist, hiniinist jt. Naha pinnal higi ja naharasv segunevad ja moodustavad nn. vee rasva emulsiooni õhukese kihi, mis aitab säilitada normaalset nahapinna füsioloogiat. Nii higi kui rasunäärmete tööd reguleerivad närvisüsteem, suguhormoonid, harknääre ja neerupealiste koor. Naha kaudu toimub ka hingamine. Võrreldes kopsudega on see küll väike, 1/180 tarbitavast hapnikust ja 1/90 eritatavast süsihappegaasist. Naha kaudu eritub ööpäevas 800 grammi
saanud?» «See kõik on vale, kallis Jacques! ükski teie vormel ei vii reaalsusele lähedale. Alkeemial aga on küllalt oma avastusi näidata. Kas tahate ümber lükata neid saavutusi, mida ma ette toon? Et tuhat aastat maapõue suletud jää muutub mägikristalliks. Et tina on kõigi metallide esiisa, sest kuld pole metall, vaid valgus. Et seatina tarvitseb ainult nelja perioodi, igaüks kakssada aastat, et muutuda esmalt punaseks arseeniks, siis punasest arseenist inglistinaks ja inglistinast hõbedaks. Kas need pole tõsiasjad? Kuid uskuda Saalomoni võtmesse, saatuse joonesse ja tähtedesse on sama naeruväärne kui koos Suur-Cathay * elanikkudega uskuda, et peoleo muutub mutiks ja viljaterad kuldkalakesteks.» «Ma olen hermeetikat õppinud,» hüüdis Coictier vahele, «ja ma kinnitan ...» Tuhinasse sattunud ülemdiakon ei lasknud tal lõpetada: «Ja mina, mina olen õppinud arstiteadust, astroloogiat ja hermeetikat. Ainult siin on tõde.»
annaabi.ee 
