Utah' Ülikooli). Seda võrku hakati kutsuma ARPANETiks. 1973 Alustati projektiga "The Internetting Project". Eesmärgiks oli ühendada lokaalseid võrke, mille andmevahetus toimub sarnastel põhimõtetel. Kaks teadlast, Vinton Cerf Standfordist ja Bob Kahn DARPAst, arendasid välja TCP/IP protokolli. 1974 Hakati kasutama väljendit Internet. 1976 DoD (ingl. Department of Defense) alustas katseid TCP/IP protokolliga ja varsti võeti see kasutusele ARPANETis. (Kuni 1983 on kasutusel nii NCP kui TCP/IP). 1979 Loodi USENET. Hajutatud uudistegrupi võrk. 1983 Esimesel jaanuaril mindi täielikult üle TCP/IP protokollile. Wisconsini Ülikoolis loodi DNS süsteem (ingl. Domain Name System). 1989 - 1992 CERNis (ingl. Center for European Nuclear Research in Geneva) töötati välja HTML keele alged ja võeti kasutusele hüpertekst. Võeti kasutusele väljend WWW (ingl. World Wide Web).
Esimesed viirused kirjutati Apple II-le ja Macintoshile, aga hiljem oli neid rohkem IBM PC ja MS-DOS-il. Esimene uss, ei olnudki kodukasutajate arvutitel, vaid serveritel. 1988 tuli esimene uss, mis siis kasutas levimiseks täpselt samasugust viisi nagu tänapäevased. 1970ndate algusaegadel ilmus esimene ussprogramm, mille nimi oli Creeper. Ta oli Tenex tüüpi süsteemis, mis oli väga populaarne sel ajal. See oli USA sõjaväe võgus ARPANET. Mõned ütlevad, et Creeper tehti ARPANETis Bob Thomase poolt(ta oli võrgu üks investoreid), proovimaks kuidas ta tehtud uss edasi liigub. Creeper oli tüütu(kuvas ekraanile kirja "I'M THE CREEPER: CATCH ME IF YOU CAN"(tõlkes siis "Ma olen creeper, püüa mind kinni kui suudad")), ta ei olnud mingit moodi ohtlik nagu seda on tänapäevased. Mõne aja pärast olid kõik arvutid süsteemis nakatanud ning Creeperi eemaldamiseks kirjutati Reaper, mis liikus sama moodi nagu Creeper, mööda võrku ning eemaldas Creeperi. Reaper
teise. 11. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu 1961 Kleinrock tuli välja järjekorra teooriaga (queueing theory), mis oli pakettedastuse üks põhialuseid 1964 Barani pakettvahetuse teooria 1967 ARPAneti arendamise algus (ARPAnet on esimene pakettedastusvõrk ja interneti eelkäija) 1969 Esimene APRAneti võrgusõlm 1970 ALOHAnet satelliitvõrk Havail 1972 ARPAneti avalik demonstratsioon; NCP (esimene otspunktide vaheline protokoll); Esimene e-maili programm; ARPAnetis on 15 võrgusõlme 1974 Vint Cerf ja Robert E. Kahn töötavad välja arhitektuuri võrkude ühendamiseks (teisisõnu interneti arhitektuur) 1976 Etherneti loomine Xerox PARCis (uurimis- ja arendusfirma IT valdkonnas) 70-ndate lõpp luuakse arhitektuurid nagu DECnet, SNA, XNA 1979 ARPAnetis on 200 võrgusõlme 1982 SMTP 1983 TCP/IP 1983 DNS 1985 FTP 1988 Voo kontroll TCPs 1980-1990 100 000 hosti, luuakse võrgud nagu Csnet, BITnet, NSFnet, Minitel
a), hiljem muutus põhitootjaks Oracle ARPANET – 1971. a katsesüsteem uue võrguprotokolli jaoks (kuidas arvutid omavahel suhelda võiks). Pandi katsetamiseks üles väike võrk, kus olid näiteks USA ülikoolid jms asutused, DARPA(varasemalt ARPA) nimeline asutus finantseeris seda katsesüsteemi(USA sõjaväe asutus, nägi selles potentsiaali sõjaväe jaoks), ARPANET-ist hakkas välja arenema kaasaegne Internet, 1972. a Ray Tomlinson tegi muudatusi email programmile ARPANETIS ja võttis kasutusele @ märgi emailides CP/M – 1973. a Gary Kildall kirjutab primitiivsele Intel 8008 protsessorile lihtsakoelise op süsteemi CP/M, mis muutus vähemalt 10 aastaks mikroarvutite kõige levinumaks op süsteemiks, 1974. a töötab välja CP/M op süsteemi Intel 8080-l põhinevatele süsteemidele WINCHESTER – 1973. a IBM-i välja töötatud odav kõvakettaüksus , maht 70 MB ALTAIR – et päästa enda firmat MITS, hakkab firma omanik Ed Roberts ehitama väikearvutit,
põhialuseid 1964 Barani pakettvahetuse teooria 1967 ARPAneti arendamise algus (ARPAnet on esimene pakettedastusvõrk ja interneti eelkäija) Ühendati Ameerika 4 suuremat ülikooli ning suured arvutid pandi omavahel suhtlema. 1969 Esimene APRAneti võrgusõlm hakkas tööle 1970 Esimene lokaalvõrgu katsetus ALOHAnet: raadiovõrk Havai saarte vahel 1972 ARPAneti avalik demonstratsioon; Esimene transpordikihi protokoll: NCP (TCP eelkäija); Esimene e-maili programm; ARPAnetis oli siis juba 15 võrgusõlme, mis omavahel suhtlesid. Seitsmekümnendatel aastatel hakkasid tekkima mikroprotsessorid ja selle tulemusena ka lokaalvõrgud. Arvutid muutusid väiksemateks ja enam nad ei olnud need nii palju ühe koha peal kinni, vaid neid sai ka mujale viia. Selle tulemusena tehti arvuteid rohkem ja neid sai ka omavahel võrku ühendada. 1974 Vint Cerf ja Robert E. Kahn töötasid välja arhitektuuri võrkude ühendamiseks. Nad töötasid välja võrkude põhiprintsiibid:
Arvutusressursi jagamine jäigi vaid eesmärgiks, sest operatsioonisüsteemid ja programmid omavahel reeglina ei ühildunud ning keegi ei suutnud ühtset süsteemi luua. ARPANETi nimetatakse interneti eelkäijaks. 1970 – ALOHAnet satelliitvõrk Hawaiil 1972: ARPANETi avalik demonstratsioon; esimene otspunktide vaheline protokoll (NCP); esimene e-maili programm (võimalus saata võrgus sõnumeid); ARPANETis on 15 võrgusõlme. 1983: käivitati esimene TCP/IP installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk; DNS (nimeserver) 1980ndate lõpp: hakati Euroopas arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML; Vookontroll TCPs; 100 000 hosti. 1990ndate algus: HTML-i esimene versioon
annaabi.ee 
