LASTE RISTISÕDA Laste ristisõjaks nimetatakse aastal 1212 toimunud umbes 50 000 lapse ebaõnnestunud rännakut Jeruusalemma. Võitluses uskmatutega innustusid isegi lapsed. Et lapsed pole veel jõudnud jumalale vastumeelt olevaid tegusid teha, siis arvati, et Jumal on nende vastu armulisem ja aitab neil püha hauda tagasi võita. Eestvedajaks oli 13-aastane prantsuse karjapoiss Etienne. Ta kuulutas ennast uueks Mooseseks, rändas mööda maad ringi ja rääkis: "Minu juhatusel liikuva ristiväe ees taganeb meri kahte lehte laiali. Kuiva jalaga viin ma need, kes mulle järgnevad, Pühale maale." Kui paavst Innocentius III sellest kuulis, ütles ta: "Meie täiskasvanud peaks häbenema. Sel ajal, kui meie istume käed
Lepingu raames sai sellel ajal Euroopa suurriik Taani voli vallutada Läänemere kaguosa piirkonda Ingerimaa, et laiendada Taani võimu all olevaid maa-alasid, mis ulatusid vaid Narvani. Laste ristisõda (1212) Laste ristisõjas ebaõnnestunud rännakut Jeruusalemma osalesid umbes 50 000 lapst. Võitluses uskmatutega innustusid isegi lapsed. Et lapsed pole veel jõudnud jumalale vastumeelt olevaid tegusid teha, siis arvati, et Jumal on nende vastu armulisem ja aitab neil püha hauda tagasi võita. Eestvedajaks oli 13-aastane prantsuse karjapoiss Etienne. Ta kuulutas ennast uueks Mooseseks. 30 000 prantsuse last ja nendega liitunud täiskasvanud jõudsid Marseille'isse. Kuid selle eest lubasid kohalikud kaupmehed neid seitsme laevaga üle mere viia. Kaks teele asunud laeva sõitsid tegelikult Sardiiniasse, kus lapsed hoopis orjaturul maha müüdi. Viis laeva randusid Egiptuses ja seal tabas lapsi sama saatus. Saksamaalt asus teele
aprillil 1204. aastal vallutatigi tormijooksuga Konstantinoopol. Linna laastamine oli julm ja Bütsantsile hukatuslik. Soov pidada ristisõdu Idamaades hakkas seejärel vaibuma. Euroopa avastas enda jaoks peagi teisi rahvaid, kelle vastu mõõga ja ristiga minna. Nende hulgas olid ka meie, eestlaste esivanemad. Laste ristisõda Võitlusest uskmatutega innustusid isegi lapsed. Usuti, et kuna lapsed pole veel jõudnud Jumalale meelevastaseid tegusid korda saata, siis on Jumal nende vastu armulisem ja aitab neil püha hauda tagasi võita. Aastal 1212 toimus Laste ristisõda. Mitukümmend tuhat last nii Prantsusmaalt kui ka Saksamaalt asus teele Pühale Maale. Paraku lõppes nende ettevõtmine üsna kurvalt: sihtpunkti ei jõudnud neist keegi, suur osa sattus pettuse läbi kaubaks orjaturule, osa hukkus raskel teekonnal. Ainult väike osa lastest jõudis lõpuks tagasi koju. Ordurüütlid Tavalisest rüütlist erines ordurüütel selle poolest, et ta oli andud
Neljanda ristisõja korraldas Innocentius Kolmas. Veneetsia kaupmeestega lepiti kokku, et need viivad ristisõdijad kohale. Veneetslased nõudsid, et need aitaksid vabaneda mereröövlitest. Nõnda vallutati mereröövlite pesaks nimetatud Zara linn. 12.aprillil aastal 1204 vallutati Konstantinoopol. Linna laastamine oli julm. Aastal 1212 toimus laste ristisõda. Usuti, et kuna lapsed pole veel jõudnud Jumalale meelevastaseid tegusid korda saata, siis Jumal on nende vastu armulisem. Nad asusid teele Pühale Maale, et hauda tagasi võita. Paraku lõppes nende ettevõtmine kurvalt. Suur osa lastest hukkusid, osa müüdi orjaturule. Vaid väike osa lastest jõudsid lõpuks koju tagasi. Ristisõdade tagajärjed: · Vahemere kaubanduses hakkasid domineerima Itaalia kaupmehed · Antiikteadlaste teosed jõudsid Euroopasse tagasi · Tutvuti uute kaupadega (paber, siid) · Muudeti toitumisharjumusi, tuli kahvel · Euroopa muudeti kristlikuks maailmajaoks
Veneetslased esitasid aga tingimuse: ristisõdijad peavad aitama vabaneda kaupmehi kimbutavatest mereröövlitest. Veneetslased suutsid seejärel ristisõdijaid veenda, et pole vahet, kas sõdida Pühal Maal või hoopis Konstantinoopoli vastu. 12. aprillil 1204. aastal vallutatigi tormijooksuga Konstantinoopol. Laste ristisõda Võitlusest uskmatutega innustusid isegi lapsed. Usuti, et kuna lapsed pole veel jõudnud Jumalale meelevastaseid tegusid korda saata, siis on Jumal nende vastu armulisem ja aitab neil püha hauda tagasi võtta. Aastal 1212 toimus Laste ristisõda. Sihtpunkti ei jõudnud keegi ning ainult väga vähesed jõudsid koju tagasi, teised hukkusid või sattusid orjaturule. Ristisõjad ei saavutanud Püha Maaga seotud eesmärke. Ometi avardasid need sõjad eurooplaste maailmapilti. Tihenes kaubavahetus Idamaadega. Ka käsitöö arengule aitasid ristisõdijad kaasa. Euroopa meistrid õppisid idamaalastelt neile seni tundmatuid töövõtteid. Näiteks õpiti valmistama
käsikäes, ja ma viin teid oma kuninga ette ning ütlen: ,,Mina olen pan Voitinski, see siin on minu sõber, minu eesti sõber, kes on mind aidanud, kes on aidanud poolakat, kui ta oli alles ori ja riputas riideid saunas õrrele, eestlase käe läbi, mõistate. Aga nüüd on poolakas isand ja tema saunas pole enam õrsi ega eestlasi ning sina, majesteet, oled isandate isand, sina oled kuningate kuningas. Sina oled kõige armulisem ja õiglasem isandate ja kuningate seas, sest sina oled poola kuningas. Seda ütleb sulle pan Voitinski, sest tema kõrval seisab tema parim sõber, kelle rahvas on kõige õnnelikum rahvas ilmas. Ainult ühte ei ole tal -- kuningat ja isandaid, sest need, kes tal on, on orjaperemehed ja usurpaatorid. Tee, oh majesteet, et minu parim sõber, kes põlvitab ühes minuga sinu kuldse trooni ees, tee, et seesinane eestlane oleks
annaabi.ee 
