Trummid öös Bertold Brecht (komöödia) Teose näol on tegemist oodiga mustale huumorile, mille taustal lööb ähvardavalt takti Sõja armutu ,,trumm", lugedes seejuures viimaseid hetki paljudele, Keisri kõlavale deviisile: ,,Valuski tuleb tugev olla." ustavaks jäänud sakslastele. Pealtnäha pisut üksluise võitu armukolmnurga intriigide kirjelduse all, peitub aga ühe kindla sakslanna hingemattev dilemma millele olla lojaalne, kas südamele või mõistusele? Ta seisab esiti teelahkmel kahe mehe vahel, kellest esimesele kuulub tema süda Andreas Kragler, mees, kellest on 4 aastaga maha jäänud vaid tuules sosistav kummituslik hääl või teine, keda pooldab kaine mõistus Friedrich Murk, mees, kes pakuks nii talle kui ka tema perekonnale, sel nii ebastabiilsel ajastul (Saksamaal),
Naine lootis, et neist Villuga saab paar, kuna neil oli vallaslaps. Villu aga ihkas hoopis Kõrboja perenaist Annat. Terve elu oli ta tundnud tagakiusamist ja mitte aktsepteerimist. Villust hoolis ta väga ja oli tema vastu hell. 1. Eevi elu oli olnud raske, kuna üks mees kiusas teda. Naise kaitseks astuti välja ning tapeti kakluse teel. Tapjaks osutus Villu ja selle eest pidi ta ka 2 aastat vanglas istuma ja ta pidi last üksi kasvatama ja ootama oma elu armastust. 2. Veel pidi ta kannatama armukolmnurga tõttu. Eevi ihkas Villut, kuid Villu armastas tegelikult Annat. Armukadeduse tagajärjel soovis ta Annale öelda, et ta Villu rahule jätaks, kuid ta ei saanud kuidagi juttu üles võetud. 3. Ta pidi ka toime tulema oma ema ning armastatu surmaga. Ta nuttis kohutavalt, kuid Anna lohutas teda ning võttis ta oma tiiva alla. 4. Mida tähendas lause ,,Kõrboja läheb koos kahe Mousiga"? Lause tähendab seda, et Kõrboja perenaine lahkub koos kahe koeraga.
Therese oli abielus Camille'iga, oma isa õepojaga. Elati lapsepõlvest peale Camille'i ema juures ning noorte vastastikkused suhted olid pigem õe-vennalikud kui tundelised. Tingituna poisi haigusest oli Therese sunnitud oma sisemist liikuvat ja aktiivset isiksust alla suruma. Aja möödudes tuli aga mängu Camille'i lapsepõlvesõber Laurent ning Therese'i ja noormehe vahel tekkis kirglik armastus. Rusuv igapäevaelu agiteeris neid oma tunnete säilitamiseks vabanema kolmandast armukolmnurga lülist, kelleks oli Camille. Nagu on öeldud: "Armastuses ja sõjas on kõik lubatud". Ent seesugune lahendusviis hakkas peategelasi painama niivõrd, et kooselu muutus väljakannatamatuks. Romaan tõestab, et ka armastus on tegur, mis võib inimesi segaseks pöörata ning sealjuures õeluse osakaalu hinges suurendada. Kurjuse poole olemasolu inimloomuses on möödapääsmatu ja seda seepärast, et hea ilmneks paremini. Astroloog P
P. B. Shelley Sündis põlises aadlisoos. Oli juba varases nooruses mässu ja revolutsioonimeelne. Alustas Oxfordi ülikoolis õpinguid, kuid heideti sealt välja pamfleti ,,Ateismi vajalikkusest" trükki andmise tõttu. 16 aastaselt põgenes 13aastase Harriet Westbrookiga Sotimaale, kus nad abiellusid. Varajane abielu jooksis peagi aga karile. Hiljem tutvus Godwini tütrega, kellega põgenes ning viimase poolõde tuli nendega samuti kaasa, tekitades armukolmnurga. Mary'lt sündis poeg, Harriet uputas end, lapsed võõrandati Shelley'st. Abiellus Mary'ga. Tütar ja poeg surid, Mary sai närvivapustuse, Shelley uppus jahisõidul lahes. Shelley poliitilised luuletused on teravad ning tema usk inimmõistusesse on tugevam kui teistel romantikutel. Lootis intellekti püsivale ja süvenevale liidule ilu ja armastusega. Shelley abikaasa Mary oli samuti kirjanik, tuntuim teos ,,Frankenstein".
tütre. Teose probleem Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Claude on armunud imeilusasse Esmeraldasse ja soovib teda iga hinna eest endale saada. Aga naiivne tütarlaps nagu ta on on ta hoopis sissevõetud Kapten Phoebusest, kes on naistemees ja kelgar ega näe Esmeraldas muud kui pelgalt väikest seiklust. Selle armukolmnurga pärast saavad alguse paljud traagilised sündmused mille keskmeis on alati Esmeralda. Samuti esineb ka raamatus palju probeeme Jumalaema kiriku kellamehe Quasimodoga, keda peetakse väärakaks ja selle pärast palju jälestavad teda. . Esmeralda suudab oma ilu ja lahkusega Quasimodo tahes tahtmatult endasse armuma panna. Saatus lõi selle raamatu ja saatus ka lõpetab: Esmeralda puuakse üles ja suures südamevalus sureb ka Quasimodo. Raamatu sisu 1.raamat
Väidetavalt sai Koidula idee selliseks sisuks ühest ajaleheartiklist, kus üks Saaremaa mees olevat sattunud säärasesse täbarasse olukorda, kuna oli lehes kirjutatust valesti aru saanud. Kirjutatuna rahvusliku ärkamisaja laineharjal, kannab näidend endas rahvusliku romantismi jooni. Keskne tegevus keerleb armukolmnurga ümber, mille lõpplahendus on küllaltki etteaimatav. Näidendi olulisus peitub selles, et ta kajastab tolle aja aktuaalseid probleeme (võiks isegi öelda, et NOORTEprobleeme): x talude päriseksostmine, x sõjaväeteenistusest kõrvalehoidmine, x noorte vaba valik abiellumisel, x naiste koht ühiskonnas, x nii naiste kui meeste hariduse olulisus jm 2 MÕNEST MÕISTEST PARS Parred ehk reheparred olid peened palgid (ülemisel pildil
annaabi.ee 
