üks-kaks vetsu aint mitmesaja inimese peale, niiet väljaheited vedelesid igal pool. 20 000 in. õukond paheline, kombelõtv. Mitu armukest 8. Milline kuulus lause omistatakse Louis XVle? Mida saab sellest lausest järeldada tema ja tema ajastu kohta? ''pärast mind tulgu või veeuputus.'' 9. Iseloomusta Louis XV valitsemisaega ja tema valitsemisstiili. 10. Kes oli/Mida tegi: Richelieu J. B. Colbert Mazarin - Louis XIII Louis X IV Louis XV 11. Mõisted: hugenott armuedikt päikesekuningas kardinal 1. 5. Andke lühiülevaade Inglise parlamentarismi tekkimisest ja arengust 13.-17. saj. 6. Mis muutis James I ja parlamendi suhted keeruliseks? Esitage igast valdkonnast vähemalt üks probleem. · Majandus · Välispoliitika · Kuninga päritolu · Kuninga iseloom ja valitsusstiil 7. Koostage lühikene kronoloogiline kava koos lühikeste selgitustega, miks ja kuidas kujunes Charles I konflikt Inglise parlamendiga?
nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu, kelle kätte kogunes tegelik võim. · Richelieu püüdluseks oli kaotada Prantsusmaal usuline lõhestatus. Nantes`i ediktiga oli Prantsusmaa hugenottidele antud õigused, mis muutsid nende kogukonna riigis justkui omaette riigiks · 1627. Aastal alustasid kuningaväed hugenottide (protestantide) tähtsama kindluslinna piiramist (La Rochelle), edukalt · 1629. Aastal anti välja ,,armuedikt", millega hugnotid säilitasid küll usuvabaduse, kuid nende poliitilised eriõigused tühistati · Riigi usulise ühtsuse säilitamise kõrval pidas Richelieu hädavajalikuks kõrgaadli võimu piiramist. Aristokraatia vastupanukatsed surus ta otsustavalt maha · Välispoliitikas sõditakse katoliiklike Habsburgide vastu · 1643-1715 valitseb Prantsusmaal Päikesekuningas Louis XIV, mida loetakse absolutismi kõrgajaks Euroopas
ainult valitseja tahtest. Absolutsimi Prantsusmaal iseloomustab Louis XVI ,,Riik see olen mina!". Absolutistliku riigikorraoluliseks toeks sai alaline sõjavägi ja rangelt kontrollitud rahvuskirik. Oluline absolutismi rajaja Prantsusmaal oli Louis Xlll ajal töötanud peaminister kardinal Richelieu. Tema üks püüdlusi oli kaotada usuline lõhe. Prantsusmaa protestandid ehk hugenotid kuulutati ketseriteks ning nende kindluslinn La Rochelle piirati kuningaväe poolt sisse. 1629 anti välja armuedikt, kus hugenotid säilitasid usuvabaduse aga nende poliitilised eriõigused tühistati. Samuti pidas Richelieu oluliseks kõrgaadli võimu piiramist. Provintse saadeti valitsema kuningale alluvad ametnikud, vandenõulaste maad konfiskeeriti ja nende kindlustused hävitati. Louis XVI valitsusajal saavutas absolutismi oma tipu. Kuningas lootis, et hugenotid loobuvad vabatahtlikult oma usust ning pöörduvad katoliiklikusse. Neile kehtestati kõrgemad maksud,
saavutamine- Louis XIV iiras poliitilised õigused juba kaotanud hugenottide usuvabadust. Lootis, et loobuvad oma usust ja pöörduvad tagasi katoliiklusesse. Kehtestas kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest. Mõnes piirkonnas pandi neile sõjaväe majutamise ränk koorem. 1598 Nantesi edikt- katoliiklus Prantsusmaal valitsev usk , 1627 La Rochelle'i kindluse piiramine- takistati inglaste abistamist ning paljud surid nälga, 1629 armuedikt- usuvabdus, kuid poliitilised õigused tühistati ning 1685 Fontainebleau edikt. Fontainebleau edikt- 1685. aastal tühistas Louis XIV Nantesi edikti. Kalvinistide kirikud suleti või lammutati. Prantsusmaalt lahkus väidetavalt pool mln hugenotti. Edikti tühistamine tõi kaasa rahvusvahelise skandaali, isegi paavst taunis seda, kuid seeläbi saavutatu prantsusmaal usuline ühtsus.
puutub, vajab ka kõikide heakskiitu) · Absol. algus Pr-ö aastast 1624 kui Louis XIII (1610-1643) nimetas peaministriks kardinal Richelieu (Armand Jean du Plessis 1585-1642) · R. eesmärk oli kõrvaldada usuline lõhestatus riigis, Nentesi edikt 1598 oli andnud hugenottidele eriõigused, kellest sai riik riigis · 1627. alust. valitsusväed La Rochellei piiramist · 1629 armuedikt tühistas hugenottide eriõigused, säilis nende usuvabadus · Välispol olid Pr vastased Habsburgis(katoliiklased), kolmekümneaastases sõjas(protestandid vs katoliiklased) toetas protestantlikke riike · hugenottid = protestandid · Louis XIV(1643-1715) absol. kõrgaeg Euroopas. ''Üks kuningas, üks seadus, üks usk'', piiras hugenottide usuvabadust, tõhistas 1685 Nantesi'i edikti, 0,5mln hugenottis läks eksiili Pilet 2 1.Egiptuse riik ja ühiskond
absolutismi kehtestamise teel. Ka kodusõjas olid hugenotid asunud kuningavõimu vastaste poolele. 1627. aastal alustasid kuningaväed hugenottide tähtsaima kindluslinna La Rochelli piiramist. Ketserluse bastioniks (la bastion de l'hérésie) kuulutatud linn ümbritseti valli ning mere poolt poolteise kilomeetri pikkuse tammiga, mis takistas inglasi hugenotte abistamast. Pea pooled linna 40 tuhandest elanikust surid nälga, enne kui linn 1628. aasta oktoobris kapituleerus. 1629. aasta armuedikt (Edit de Grâce) säilitas küll kalvinistidele usuvabaduse, kuid neile Nantes'i ediktiga antud poliitilised eriõigused tühistati. Nõnda jäi Prantsusmaa katoliiklikuks maaks protestantliku vähemusega, kelle poliitilisi õigusi oluliselt piirati. Eelkõige Habsburgide vastu suunatud välispoliitikas toetas aga Prantsusmaa ka edaspidi just protestantlikke võime, sekkudes nende poolel ka Kolmekümneaastasesse sõtta.