tänini tunnustanud, kuna Pakistan toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidzaani. Faktid: · Pealinn: Jerevan · Riigihümn: Mer hajrenikh (meie isamaa) · Pindala: 29 800 km2 · Rahvaarv: 3 238 900 · President: Serz Sargsjan · Iseseisvus: 23. september 1991 · Rahaühik: dramm · Kõige populaarsemad spordialad Armeenias on maadlus, tõstmine, judo, male ja poksimine. · Populaarne muusikastiil Armeenias on jazz. · Armeenlastel on oma keel ja tähestik. 96% kõnelevad armeenia keelt ja 75% vene keelt. · Arati mägi on kõige kõrgem mägi Armeenias. · Armeenlased sõidavad paremal teepoolel. · Armeenlaste rahvaarvuks arvatakse olevat 11 miljonit, siiski ainult 3 miljonit armeenlast elavad ka tegelikult Armeenias. Umbes kaheksa miljonit elavad mõnes teises riigis (Venemaa, USA, Prantsusmaa, Türgi, Liibanon). · Armeenia aprikoose peetakse parimateks maailmas.
Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond TÖÖPOLIITIKAST VENEMAA, ROOTSI JA KREEKA NÄITEL Referaat Juhendaja: Pärnu 2015 1 TÖÖPOLIITIKAST VENEMAAL Venemaa on maailmas esikohal nende inimeste arvult, kes elavad väljaspool oma kodumaa piire. Neid inimesi on ligi 35 miljonit (võrdluseks: hiinlaste puhul on see arv 30, juutide puhul 13,6 ja armeenlastel 5 miljonit). Seega elab iga viies venelane kodust eemal. Viies riigis – Kasahstanis, Lätis, Eestis, Ukrainas ja Kirgiisias – moodustavad venelased enam kui 20% elanikkonnast. Hetkeseisuga on Venemaal umbes 143 miljonit elanikku, kellest 1,1 miljonit on töötud. Venemaa sotsiaal-ja tööpoliitika pole välismaailmale väga nähtav ega tuntav. Sotsiaalpoliitikat meie mõistes ei eksisteeri ning tööpoliitika kui abstraktne mõiste, pole venelastele teada.
1992. aasta algusest alustasid armeenlased Karabahhia hõivamist sõjaliste vallutuste teel. 26. veebruaril toimus esimene suurem rünnak, mille käigus haarasid armeenlased täieliku kontrolli Karabahhia territooriumil Stepanakerti lähistel asuva Khojali linna üle ning tapsid sadu seal resideerunud asereid. Khojali veresaunale järgnenud kuude jooksul võtsid Karabahhia armeenlased koos "vabatahtlikega"Armeeniast ette aina uusi edukaid pealetunge. Mais õnnestus armeenlastel vallutada Susa ja Lachini linnad. Lachini hõivamise tulemusena loodi otseühendus Armeenia ja Karabahhia vahele nii nimetatud Lachini koridori näol. 1992. aasta suvel järgnes armeenlaste edule aserite vasturünnak, mille tulemusena suutsid aserid tagasi vallutada ligi poole Karabahhia territooriumist. Väidetavalt tänu Venemaa sõjalisele abile suutsid Karabahhia väed ennast koguda ja uuendada ning asusid taas vastupealetungile, et kaotatud alad aseritelt tagasi võita
Lauliku asend: muinaskreeklased arvasid laulul ja luulel olevat omad jumalannad e. muusad. * Homerose aja kutselisi eepiliste kangelaslaulude esitajaid, luuletajaid ja lauljaid nimetati aoidid'eks. * Keskaja kelti õuelaulikud ja luuletajad olid bardid. * Minstrelid olid XIII-XVI saj. aadlike teenistuses olevad laulikud, kes polnud rüütlipäritolu. * Kasahstani ning kirgiisi rahvalaulik-improvisaator kannab nimetust akõnn. * A1zerbaidzaanlastel, armeenlastel ja nende naaberrahvastel on poeedid-rahvalaulikud ning muusikamehed asuugid. * Domineerivalt meeste laul on ka vene kangelaslaul bõliina, mille esitajat kutsutakse skazitel või skazitelnitsa. Teiste rahvaste rändlaulikute taolisi pole eestlastel olnud, ilmselt välismaise romantilise kirjanduse mõjul hakati meilgi selliseid otsime. Ka polnud tavaks laule esitada kandle saatel, nagu üksilaulul kuulajate lõbustamiseks üldse oli vähe kohta regivärsikultuuris. Lauliku soost.
oskame. Sarnaseid sidemeid võib aga leida ka ajaloos ja teaduses, hariduses ja spordis. Igapäevaelust rääkimata. Sest kui kahe rahvuse esindajad elavad päevast päeva teineteise kõrval oma kaaslastelt õppides ja samas neile midagi ka omalt poolt vastu andes ei saa see teisiti ju ollagi. Venemaa on maailmas esikohal nende inimeste arvult, kes elavad väljaspool oma kodumaa piire. Neid inimesi on ligi 35 miljonit (võrdluseks: hiinlaste puhul on see arv 30, juutide puhul 13,6 ja armeenlastel 5 miljonit). Seega elab iga viies venelane kodust eemal. Viies riigis Kasahstanis, Lätis, Eestis, Ukrainas ja Kirgiisias moodustavad venelased enam kui 20% elanikkonnast. Missuguseks aga peavad ennast venelased ise? Ehk kõige objektiivsema vastuse suudab sellele anda akadeemik Dmitri Lihhatsov. Tema portreteerib oma rahvuskaaslasi nii: ,,Venelased on hingelised, sõbralikud, suuremeelsed, usaldavad ja julged inimesed. Neile on
ja Moldova. Bütsantsi-aegne haldusstruktuur säilitati, mis tagas hästikorraldatud provintsiaalvalitsuse. Üldise maksuna kehtestati kõigile alistatud rahvastele pearaha. Koormised tervikuna polnud siiski suuremad kui kristlike valitsejate ajal. Puudus ka teoorjus. Kaubandus ja tööndus elasid 17. saj. üle tuntava õitsengu. Kuna türklased ise kaubanduse ega tööndusega ei tegelnud, lubati nendes valdkondades tegutseda armeenlastel ja kreeklastel. Kohalike rahvaste religioonile, keelele ja kultuurile ei avaldatud kuigi tugevat survet, puudus ka vägivaldne islamiseerimine. Kuna uskmatud pidid maksma makse, millest moslemid olid vabastatud, ei olnud riik huvitatud maksubaasi ahendamisest. Uusi ristiusukirikuid ehitada polnud siiski lubatud. Türgi võim tõi Kagu-Euroopas kaasa sotsiaalse nivelleerumine. Vana aadel suri välja, uut peale ei kasvanud. Ainsaks võimaluseks sotsiaalsel redelil tõusta oli astuda islami usku
annaabi.ee 
