Ettekanne Victor Hugost Victor Hugo sündis 26. veebruar 1802 Besançonis Napoleoni armeekindrali pojana. ja suri 22. mai 1885 Pariisis Noorukina oli tai isaga kaasas sõjakäikudel Itaalias ja Hispaanias. Oli Prantsuse kirjanik. Ta oli tähtsaim prantsuse romantik. Napoleon III vastasena oli ta 18511870 eksiilis. Koos oma vendadega osutas 1819.aastal ajakirja ,, Kirjanduslik Konservatiiv". Ta kirjutas Luulekogusi, Romaane ja näidendeid. Luulekogudest tuntumad on ,,Oodid", ,,Oodid ja ballaadid","Idamaised laulud","Karistused" Romaanidest on tuntumad on "Hukkamõistetu viimne päev"
kindlustamisel ja suurte teenete eest võitluses saksa fasistlike vallutajate vastu rindel Suure Isamaasõja aastatel seoses 60. sünnipäevaga". Mälestusmärgid Breznevile püstitati mälestussammas Novorossiiskisse ja pronksbüst Dniprodzerzinskisse. 7 Sõjaväelised auastmed Aprillis 1975 omistati Breznevile Suures Isamaasõjas saavutatud võidu 30. aastapäeva puhul armeekindrali auaste. 7. mail 1976 sai ta Nõukogude Liidu marssali auaste. Kõrgemad sõjaväelased pidasid seda ebaõiglaseks. Haiguseperiood Märtsis-aprillis 1976 elas Breznev üle haiguse (võib-olla infarkti), mis mõjutas ta mõtlemis- ja kõnevõimet nii suurel määral, et ta oli töövõimeline vaid kümmekond minutit päevas. Otsused tegi tema lähikond (kes saatis ka väed Afganistani). Breznevi ajastu oli otsustusvõimetuse ja stagnatsiooni aeg, ehkki väliselt imperialistlik.
Iga kultuur, ka väikseim, peegeldab romantikute arusaama rikkusesse. Ei ole kultuure, mis oleksid paremad või täiuslikumad kui teised. Romantismis tekkisid nii maailmakultuuri ja maailmakirjanduse kui ka rahvuskultuuri ja rahvuskirjanduse mõisted. 3 Elulugu: Victor Hugo (1802-1885) sündis Besanconis Napoleoni armeekindrali pojana, ema kasvatas teda seevastu monarhiameelses ja katoliiklikus vaimus. Noorukina oli ta isaga kaasas sõjakäikudes Itaalias ja Hispaanias. 13. aastaselt hakkas ta luuletama. Koos oma vendadega asutas ta 1819. aastal ajakirja ,,Kirjanduslik Konservatiiv" - alguses oli konservatiivsete vaadetega. Põhjalik murrang Hugo maailmavaates toimus 1820-ndate aastate teisel poolel. Siitpeale iseloomustab teda avar kaasaelamine ühiskondlikule õiglusele ja võitlusele,
Tema zanr oli novell. Tema novellid paistavad silma teaduslikult täpse stiiliga. Kangelased sageli vastuolulised isiksused. Armastus Merimee novellides nõuab alati ohvreid, sest see on kangelastegu ning lõpeb peaaegu alati traagiliselt. Ta ei idealiseeri inimest. Ta ei loo ühiskonnaga võitlevat inimest. Merimee novellid on tavaliselt dramaatilised, kirjaldused on lühidad ja konkreetsed. Victor Hugo(1802- 1885) Sündis Besanconis Napoleoni armeekindrali pojana. Koos oma vendadega asutas ta ajakirja ,,Kirjanduslik Konservatiiv". Varajased teosed, ,,Oodid" ja gooti õudusromaani vaimus eksootiline ,,Bug Jargal". 1820-ndate teisel poolel muutus tema maailmavaade, peale seda: 1. avar kaasaelamine ühiskondlikule õigusele 2. poolehoid rõhututele ja hüljatutele 3. jõuline eetiline protest maise ülekohtu vastu 4. müstiliselt varjundatud elukõiksuse ülistus. 1820. a lõpuni valitses lüüriline kallak
loomulikku religiooni, tekib mõiste õilis metslane. Romantsim tunneb huvi metafüüsiliste küsmuste vastu, esteetikas saab oluliseks nõudeks loominguvabadus. Alguse sai vool Saksamaal, algselt mõisteti selle all ratsionalismist ärapöördumist, subjektiivse maailmataju jaatamist. Romaan jäi peamiseks zanriks. Prantsusmaal pääses kirjandusvool võidule klassitsimsilembuse tõttu suhteliselt hilja. Victor Hugo (1802-1885) sündis Besanconis Napoleoni armeekindrali pojana. Noorukina viibis isaga kaasas sõjakäikudel Itaalias ja Hispaanias. Ema kasvatas teda aga katoliiklikus ja monarhiameelses vaimus. Koos oma vendadega asutas 1819. a ajakirja Kirjanduslik Konservatiiv. Tema varajased teosed, nagu ,,Oodid", näitasid konservatiivset hoiakut. Murrang tema maailmavaates toimus 1820-ndate teisel poolel, mil mees hakkas kaasa elama ühiskondlikule õiglusele. Küpsemaks muutus ka tema filosoofiline ideestik ning Hugost sai
"Hüljatud" (1862), "Meretöölised" (1866) ja "Inimene, kes naerab" (1869). 1868. aastal suri Adéle. 1870. aastal naaseb Hugo Pariisi. Ta lõpetas oma revolutsiooniromaani "Tapakirbe aastal" (1874). 1876. aastal valiti kirjanik senaatoriks. 1882. aastal suri Juliette, samal aastal ilmus kirjaniku viimane teos, draama "Torquemada". Victor Hugo suri 22. mail 1885. aastal Pariisis. Hugo oli euroopa romantismi suurkuju, kes sündis Besançonis Napoleoni armeekindrali pojana. Noorukina käis ta kaasas isa sõjakäikudel Itaalias ja Hispaanias, ema kasvatas teda katoliiklikus ja monarhiameelses vaimus. Tema kirjanduslikuks noorusiidoliks oli René de Chateaubriand. Koos vendadega asutas ta 1819. a. ajakirja ,,Kirjanduslik Konservatiiv". Varajane teos ,,Oodid" (1822) ja gooti õudusromaani vaimus eksootiline ,,Bug Jargal" (1820, raamatuna 1826) näitasid Hugo rojalistlik-konservatiivset hoiakut. 1820.