Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist Sinimägedest Sinimägede lahing toimus Saksa armee armeegrupi "Narva" ja Punaarmee Leningradi rinde vägede vahel II maailmasõjas. Lahing sai alguse Saksa Armeegruppi "Narva" taandumisest Narva jõel asunud "Panther"-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 19. septembrini 1944, mil Punaarmee 19. septembril hõivas kaitsjate poolt 18. septembril 1944 tühjaks jäetud (taanduti öösel) kaitsejoone. Tannenbergi kaitseliin jäeti maha, kuna Punaarmee läbimurre Riia alla ja Emajõel ohustas Tannenbergi liinil kaitsel olevate Saksa väeosi kotti jäämisega. 25
pakkumise, et laseb Stalinil võtta osa Poola idaosast, kui ta nõustub mitte takistama Saksamaa sissetungi Poolasse läänest. Venelased regeerisid elava huviga ja 22.aug. kirjutasid väliministrid Ribbentrop ja Molotov Moskvas alla mittekallaletungipaktile. Selle salaprotokoll andis Nõukogude Liidule loa annekteerida Saksa-Poola sõja puhul Ida-Poola kuni Wislani ja Balti riigid. Saksa maavägede peastaap e. Oberkommando des Heeres (OKH) valmis saanud plaani, mille kohaselt pidid 2 armeegruppi, alustama üheaegselt pealetungi Varssavi suunas. Kuna Poola põhja- osal oli pikk ühine piir Ida-Preisimaaga, riigi lõunaosal aga Ts.Sl., mis oli nüüd Saksa territoorium, oli Poola mööda oma 2 kõige kergemini haavatavat rinnet täielikult sisse piiratud. Poolakad polnud teadlikud Molotov-Ribbentropi paktist, seega ka Vene ohust oma armeede tagalale. Hitleri arvestused olid teised. Ta uskus, et prantslased teda läänes ei ründa, mistõttu jättis läände
valli ääres Prantsusmaal."13 Ka Fortitude South'is kasutati sarnaseid võtteid, ainult mastaapsemas suuruses. Operatsiooni huvides kasutati näiteks ära ka sakslaste enese nõrkusi. ,,Tõsist vaeva nähti sakslastele mulje jätmiseks, et armee koguneb Kentis. Sellele kujuteldavale väehulgale pandi nimeks USA 1. armeegrupp. /.../ Teades, et vale mõjub paremini, kui see sisaldab kübekese tõtt, panid liitlased seda laest võetud armeegruppi juhatama vägagi tõelise kindrali George Pattoni. Sakslased kartsid ja imetlesid Pattonit rohkem kui kõiki teisi Ameerika väejuhte." 14 Pattoni kasutamine oligi tegelikult üks paremaid käike operatsioon Fortitude'le tõepärasuse lisamiseks. Tema autoriteeti oli antud plaanis väga hea kasutada. Sakslaste arvates oli Patton liitlaste parim kindral ja nad uskusid, et tema juhib plaanitavat rünnakut. Pattoni tegemistest kandsid ette saksa spioonid, sama tegid ka Briti ajalehed
miljonit teljeriikide sõdurit tungis Nõukogude Liitu. Kuigi Venelased võisid invasiooni aimata olid nende väed sokeeritud. Venelased olid öelnud, et Nõukogude-Saksa sõja korral on välistatud blitzkrieg (välksõda), sest mõlematel oli varuks piisavalt mehi, et vastu pidada ja rünnak peatada. Venelastel olid ka paremad tankid, kuid lennuvägi oli sakslate väest tunduvalt maas. Sakslased olid pannud valmis kolm armeegruppi Venemaa invasiooniks, Põhja grupp, Lõuna grupp ja Keskmine grupp, mis olid suunatud vastavalt Peterburgi, Kiievisse ja Moskvasse. Sakslaste plaan oli lukustada punaarmee lahingus ja tappa ta ennem, kui ta suudab riigi sügavustesse põgeneda. Sõda pidi lõppema enne talve. 5 augustiks oli võetud 600000 vangi ja oldi läbitud 2/3 teed Moskvasse. Venelased olid teinud täpselt seda mida sakslased olid tahtnud- ohverdanud suuri hulki mehi ja relvi Moskva kaitseks. Hitler ei
Lõpuks rakendus sakslaste nn "Barbarossa" plaan niing 22.06.1941 kell 4.45 hommikul ületasid 2,6 miljonit saksa sõdurit NSV Liidu riigipiiri. NSV Liidu juhtkonnale tuli see täiesti ootamatult, olgugi, et erinevatest allikatest oli neid juba mitu korda hoiatatud. Seetõttu saatis sakslasi algul taas fenomenaalne edu (mis veelgi suurendas Hitleri eneseusku), vallutati Baltikum ja Ukraina, piirati sisse Leningrad ja jõuti talve alguseks Moskva alla. Saksa armee oli jaotatud kolme armeegruppi: Heeresgruppe Nord (juht von Leeb, ülesandeks baltikumi ja Leningradi hõivamine), Heeresgruppe Mitte (juht von Bock, ülesandeks Valgevene ja Moskva hõivamine) ning Heeresgruppe Süd (juht von Rundstedt, ülesandeks Ukraina ja Lõuna-Venemaa hõivamine). Detsembris 1941 sai Heeresgruppe Nordi juhiks von Küchler, kellele Hitler andis suvel 1942 ka Generalfeldmarschalli aukraadi. samal suvel said marssaliks ka Rommel ja idarindel silma paistnud Erich von Manstein. 7